Mis on Nipah’ viirus?

Nipah’ viirus on zoonootilist päritolu RNA-viirus, mis tähendab, et haigus kandub loomadelt inimestele. Viirus põhjustab Nipah’ viirushaigust (NiV) ning kuulub oma omaduste tõttu epideemilise levikuriskiga haigustekitajate hulka.

Millal see esmakordselt tuvastati?

Nipah’ viirus tuvastati esmakordselt 1999. aastal Malaisias ja Singapuris toimunud haiguspuhangu ajal. Sellest ajast alates on Lõuna- ja Kagu-Aasias registreeritud mitu NiV haiguse puhangut, kusjuures enamik juhtudest on esinenud Bangladeshis.

Kuidas viirus levib?

Erinevalt laialt tuntud koroonaviirusest, mis levib piisknakkusena, kandub Nipah’ viirus edasi haige looma (nt nahkhiire või sea) sülje kaudu. Samuti võib see levida inimeselt inimesele väga lähedase kontakti korral, näiteks kokkupuutel haige kehavedelikega. Nakatumine võib toimuda ka siis, kui süüakse haige looma süljega saastunud puuvilja.

Kui pikk on peiteperiood?

Peiteperioodi pikkuseks on 4 kuni 14 päeva. Lähikontaktsed paigutatakse 21 päevaks karantiini.

Millised on haiguse sümptomid?

Sümptomid ulatuvad kergest (palavik, peavalu, lihasvalu ja iiveldus) kuni tõsisteni, sealhulgas rasked hingamisteede sümptomid ja entsefaliit.

Kas viiruse vastu saab vaktsineerida?

Praegu puudub spetsiifiline ravim või vaktsiin Nipah’ viiruse vastu. Ravi on peamiselt toetav ja sümptomaatiline. Paranemine on võimalik, kuid mõnedel patsientidel võivad jääda pikaajalised neuroloogilised probleemid.

Kui suur on oht, et viirus jõuab ka Eestisse?

Kuigi viiruse sissetoomist ei saa täielikult välistada, on selle tõenäosus praegu väga madal, kuna viiruse looduslikud peremeesloomad Euroopas ei esine. Seetõttu on oht Eestisse haiguse sissetoomiseks ja levikuks praegu väga väike.

Millised on soovitused Indiasse või Taisse reisijatele?

Reisimisel tuleb olla ettevaatlik ning käituda tavapäraselt mõistlikult:

  • hoiduda teadmata päritoluga toidu tarbimisest, eriti juhul kui hügieenitingimustes ei saa kindel olla;
  • vältida kontakti loomadega ning kokkupuudet nende eritistega;
  • pesta, koorida ja kuumtöödelda puu- ja köögivilju enne tarbimist;
  • mitte tarbida toorest datlipalmi mahla.

Hetkel puudub teave, mis viitaks vajadusele reisimisest loobuda.