Neljapäevane päikesepaisteline ilm võimaldas NASA Terra satelliidil asuva MODIS-e instrumendiga jäädvustada Eestit ja selle lähiümbrust. Hinnanguliselt on praeguseks jääga kaetud juba ligi 90 000 ruutkilomeetrit Läänemerest.
Keskkonnaagentuuri andmetel on Pärnu lahes ja Väinameres moodustunud 15–30 sentimeetri paksune kinnisjää, mis on kriitilise tähtsusega kohalikule elustikule. Siiski jääb praegune ulatus veel alla ajaloolisele keskmisele, mis on tavapäraselt olnud ligikaudu 170 000 ruutkilomeetrit.
Viimase 20 aasta statistika peegeldab Läänemere jääolude kahanemistrendi. Kui veel 2010/2011. aasta karmil talvel ulatus jääkatte maksimum 309 000 ruutkilomeetrini, siis 2019/2020. aastal mõõdeti rekordmadalaks tasemeks vaid 37 000 ruutkilomeetrit. Möödunud talvel jäi jää maksimaalne ulatus 85 000 ruutkilomeetri juurde, mis tähendab, et tänavune jaanuar on eelmise aasta tipu juba ületanud.
NASA Terra satelliidi tehtud foto Eestist ja selle lähiümbrusest. Autor/allikas: NASA
Ulatuslikum jääkate võib pakkuda lühiajalist leevendust eelkõige viigerhüljestele, kes vajavad veebruaris ja märtsis poegimiseks stabiilset jääpinda. Eriliselt hädavajalik on hülgepoegadele Pärnu lahe ja Väinamere kinnisjää.
Lisaks loomastikule toimib jääkate ökosüsteemi bioloogilise lülitina. Vaba vesi laseb valgusel sügavamale vette tungida ja algatab vetikate kasvu tavapärasest varem, mis võib segi paisata kogu kevadise toitumisahela. Praegune jääkate aitab seda protsessi pidurdada, surudes vetikate õitsengu loomulikumasse aega.