Riigi IT Keskus tegeleb valitsuse ja valitsusasutuste arvutitöökohtade haldamise ja ametikohtade pilvepõhiseks üleviimisele, kasutades peamiselt Microsoft 365 komponente.
Riigi IT Keskuse juhi Ergo Tarsi sõnul on viimase aasta jooksul Euroopa kolleegidega toimunud arutelusid Euroopa USA IT-infrastruktuurist sõltumise üle ja kas oleks võimalik USA pakutavale ka alternatiive kasutada. Praegu sellist head lahendust Tarsi sõnul olemas ei ole, aga see ei tähenda, et vaikselt asju ei arendata.
Eesti kavandab sügisel katsetust USA pakkujate vabast lahendusest. “Juhul kui näiteks juhtub, et Euroopa ja USA mingitel põhjustel, mis on küll vähetõenäoline, aga kui Euroopa Liidus otsustatakse, et enam ei usalda Ameerika tooteid, et mis olukorras me siis oleme,” ütles Tars.
“Sellisel juhul ei ole suurt vahet, kas tegemist on Microsofti, Amazoni või Google’iga. Siis me peaksime vaatama puhtalt Euroopa-põhiseid tooteid,” märkis Tars.
“Seal on kaks aspekti. Üks aspekt on tehnoloogiline aspekt, kuidas teenuse üles ehitada. Teine aspekt on kasutajasõbralikkus. Kuidas meie kontekstis riigitöötaja saab selle töökohaga hakkama, olukorras, kus töökohas ei ole mitte ühtegi talle 20 või 30 aastat juba tuttavat rakendust nagu Excel, Outlook, Powerpoint, Word ja nii edasi. See õpikõver on üks oluline koht selles testis,” rääkis Tars.
Milline see katsealternatiiv täpselt oleks, praegu veel selge ei ole. “Kas LibreOffice’i- või OpenOffice’i-laadne toode pluss ilmselt Linuxi distributsioon. Windowsi operatsioonisüsteemi sellel hetkel kasutada ei ole võimalik,” märkis Tars.
Tarsi sõnul Euroopas üht sellist lahendust praegu välja töötatakse, aga see on veel toores. “Me ise usume, et aasta teises pooles on see toodete komplekt nii palju küps, et seda saaks hakata juba testima, et kas sellel on pikas vaates jumet või mitte,” ütles Tars.
Siiski reaalset asendust praegu USA tehnoloogiafirmade pakutavale praegu olemas ei ole.
“Lühivaates on väga raske leida täna sellist terviklikku alternatiivi Microsofti töökohateenuse toodetele. Ma pean silmas just terviklikust. Kuidas arvuti riistvara ette valmistatakse, kust luuakse kasutaja identiteet, kuidas seda hallatakse ja lõpetades sellega, et kuidas arvutis tööd tehakse. Mis on need kasutajapoolsed nähtavad töövahendid. Selles kontekstis on täna Microsoft ilmselgelt kõige läbimõeldum,” rääkis Tars.
Pilvepõhised töökohad
RIT ise jätkab riigi arvutitöökohtade üleviimist keskselt juhitud teenusele. “Me oleme viimas üle kõiki neid kasutajaid, kes on täna meie kliendid ja kes siis koalitsioonilepingu järgselt ja vabariigi valitsuse otsusega peaksid liituma RIT-i arvutitöökoha teenusega sellele järgmisel aastal,” ütles Tars.
Sisuliselt peaks RIT-i hallatud süsteemiga liituma kõik ministeeriumid ja nende allasutused. Esialgu jäävad välja kaitseministeerium, siseministeerium ja osaliselt välisministeerium, kuna neile kehtivad kõrgemad turvanõuded.
Praeguseks on RIT-i teenusel 53 asutust ja umbes 8500 töökohta. Pilvepõhisele teenusele on keskus viinud sellest pisut üle 7000 kasutaja. Aasta lõpuks, ütles Tars, et RIT-i hallata võiks olla 12 500 töökohta. Kokku võiks kahe aastaga RIT-i jõuda valitsussektori 25 0000 töökohast 15 000.
Praegu on üle tulemas statistikaamet, kohe peale seda sotsiaalkindlustusamet, siis regionaal- ja põllumajandusministeerium ja selle allasutused, näiteks põllumajandus- ja toiduamet, kliimaministeerium ja selle keskkonnaamet.
Töökohtade pilvepõhiseks viimine Tarsi sõnul riigile rahalist kokkuhoidu ei anna, sest jätkuvalt tuleb toiimepidevuse tagamiseks alternatiivseid lahendusi püsti hoida.
“Me peame vaatama eriolukordasid. Juhul kui midagi pilvetehnoloogiatega juhtub, kuidas siis hakkama saada. Meil tegelikult on osa kriitilisi komponente hübriidsena üles ehitatud. Me oleme dubleerinud osad asjad maa peale ja osad asjad on pilves,” ütles Tars.
“Kui oleks 100 protsenti pilvetehnoloogiat kasutus, siis oleks minu hinnangul pilvetehnoloogiad odavamad kui maapealsed tehnoloogiad, sest hinnastamine on samadel põhimõtetel, aga maa peal tuleb sul osta ka serveriressurssi juurde,” rääkis Tars.
Tarsi sõnul positiivse poole pealt on töötajatel võimalik kasutada Microsofti koostöökeskkondi, hõlpsamini faile jagada ja pilvepõhine teenus peaks pidevalt ka olema uuendatud ning turvapaigatud.
Microsofti serverid, kuhu Eesti andmed jõuavad, asuvad Tarsi andmetel Euroopas. Võimalikud reaalsed riskid on seotud Microsofti katkestustega, kuigi ka nende tõenäosus ei ole kuigi kõrge.
“Me teame, et teenustes on alati katkestused olnud ja jäävad alati olema ka. Mõned kriitilised komponendid, näiteks autentimine, kui on süsteem ehitatud niimoodi, et autentimismehhanism on olemas mõlemal pool, pilves ja maa peal, siis on ka lihtsam pikaajaliste katkestuste puhul see varuvariant käima lasta,” lisas Tars.
Maksumus
RIT arvutab ühe arvutitöökoha aastaseks maksumuseks umbes 2000 eurot kasutaja kohta. Tarsi sõnul sõltuvalt konkreetsest komplektist läheb 400 eurot Microsoftile, litsentsi kui ka nõustamistasudena. 15 000 töökoha pealt aastas umbes kuus miljonit eurot.
Kas vabavara kasutamisel oleks see summa võimalik kokku hoida? Tars ütles, et pigem mitte. Kindlasti tuleks leida toodetele toe pakkuja ja ka selle eest maksta. Samuti kasvaks käsitöö hulk, mida asjadega teha tuleks. Viimaks ka kasutajate toetamine nõuaks oluliselt rohkem tööd ehk siis ka inimesi, kes seda teeksid.