Päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse eksperdi Tuuli Taaveti sõnul tasul eelkõige tähelepanelik olla lahtise tulega küttekehadega.
“Krõbedate külmakraadidega jahtub tuba kiiremini ja tekib kiusatus ahi tulikuumaks kütta. Siiski on parem pärast hommikust kütmist lasta kütteseadmel vähemalt kaheksa tundi jahtuda ning õhtul, kui ahi on jahtunud, kütta uuesti. Nii ei tee ahjule kütmisega liiga,” selgitas ohutusteadlikkuse ekspert.
Intensiivne kütmine muutub Taaveti sõnul eriti tuleohtlikuks siis, kui küttesüsteem on valesti ehitatud, amortiseerunud või katki. Samuti võib tuleohtikuks muutuda hooldamata küttekeha. Ahjust ei tohi ka tuha väljaviimist unustada.
“Kui toasooja saamiseks on tarvis kasutada elektrilisi puhureid ja radiaatoreid, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et seadmetega ei koormataks üle elektrisüsteemi,” lisas Taavet.
Taavet sõnas, et kõrgete miinuskraadidega külmuvad tihtipeale veetorud ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult.
“Jäätunud torude sulatamiseks soovitame leeklambi ja lahtise tule asemel kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks. Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga,” ütles Taavet.
Lisaks pani Taavet inimeste südametele, et igas kodus peab olema töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur ning puit- või gaasikütteseadmetega kodudes ka töökorras vingugaasiandur.
Transpordiamet loodab talveks püsivat külma
Transpordiameti korrashoiu ja liikluskorralduse üksuse juhataja Jarmo Vooglaine ütles, et talihooldeks kulub ametil 22 miljonit eurot aastas.
“Püsiv miinuskraad tavapäraseid talihoolde kulusid ei suurenda, kuna tegemist on komplekshinnaga, mis sisaldab ka lume- ja libedusetõrjet. Kindlasti aga mõjutab suurem miinuskraad tehnikakasutust, sealhulgas kütusekulu, hüdraulikat ja muud sellist,” sõnas Vooglaine.
Vooglaine sõnul on teehoolduse seisukohalt kõiges soodsam olukord siis, kui novembris saabuvad püsivad miinuskraadid ja lumi ning kui need kevadise soojenemiseni veebruaris või märtsis püsivad.
Keerulisem on aga olukord siis kui temperatuur kõigub sageli, sajab suur kogus lund või esineb jäävihma ja tuisku.
“Kui temperatuur püsib stabiilselt miinuses, on küll vähem sula ja sellele järgnevat taaskülmumist, mis tavaliselt tekitab eriti libedaid olusid, kuid pikaajalise külmaga kaasnevad teised väljakutsed. Näiteks väga madalatel temperatuuridel, alla miinus 10 kraadi, väheneb oluliselt tavapäraste libedustõrjevahendite tõhusus. Sellisel juhul tuleb rohkem kasutada mehaanilist hooldust: sahkamist, lume eemaldamist ja teekatte karestamist,” selgitas Vooglaine.
Reaalset olukorda teedel jälgivad transpordiamet ning selle partnerid ka patrullsõitude käigus.
Vee puhul on kõige hullem
AS-i Tallinna Vesi kommunikatsiooni ja turunduse juhi Kristiina Tamberg sõnul ei tasu tarbijatel aastavahetusel toimunud veekatkestuste kordusetendust karta.
“Aastavahetuse sündmus oli põhjustatud erakordse ilmastikunähtuse – intensiivse nõeljää – ja tavalisest suurema veetarbimise koostoimest. Ilmastikuolude kujunemist nii erakordseks ei olnud võimalik ette nähta,” ütles Tamberg. Tema sõnul on tallinlaste peamine joogiveeallikas, Ülemiste järv, kaitsva jääkaanega kaetud ning seetõttu toimuvad veevõtu ja -puhastusprotsessid plaanipäraselt.
Tamberg lausus, et Tallinnas on üle 3000 kilomeetri torusid ning neid mõjutab külm ilm kindlasti.
“Torude jaoks on kõige kriitilisem aeg kiired temperatuurikõikumised, see tähendab kui külm periood alles algab või kui ilm kiiresti soojeneb. Need üleminekuperioodid võivad põhjustada rohkem veeavariisid,” selgitas Tamberg.
Ühistranspordiga sõites tasub aega varuda
Tallinna linnatranspordi transpordivaldkonna juhi Rasmus Saksa sõnul mõjutab jätkuv käre pakane Tallinna ühistransporti igakülgselt.
Trammiliikluses vajavad erilist tähelepanu trammirööpad, sest sinna kogunevad lumi ja jää. Nende puhastamiseks peavad trammijuhid ronima kabiinist välja ning rööpaid käsitsi metallkangidega puhastama.
“See on trammiliikluse loomulik osa ning talvistes oludes sageneb selle vajadus. Selline tegevus aitab tagada rööbaste ja pöörangute töökorras püsimise ning ohutu liikluse,” ütles Saks.
Bussiliiklust mõjutavad eelkõige libedus, lumised teeolud ning talvel lume kogunemisega kitsamaks muutuvad sõidurajad.
Seetõttu peavad bussijuhid Saksa sõnul valima madalama sõidukiiruse ja arvestama pikema pidurdusteekonnaga, mis mõjutab nii üldist liiklusvoogu kui ka teenuse ajalist täpsust.
Ühistranspordiga liiklejatel soovitas Saks jälgida reaalajas toimivaid peatustabloosid ning netirakendust, mis annavad saabumistest ja hilinemistest täpsema ülevaate.
Perearst rõhutab kainet mõistust
Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on vastuoksa levinud veendumusele karm talv haiguste levimise kohalt isegi rahulikum.
“Kui talvel ka haigestumise tõus tuleb, siis mitte külmast, vaid sellest, et ollakse rohkem ninapidi koos,” selgitas Ots ning lisas “Ega viirushaigustele ka sellised külmakraadid hästi ei meeldi.”
Arsti sõnul tuleb kanda õiget, kihilist riietust ning jälgida riietest esile ulatuvaid kehaosi. Näiteks tasub vaadata, et näokreemi veesisaldus poleks liialt suur, et see lihtsalt ära ei külmuks ning arvestada sellega, et külma ilmaga muutuvad käed karedaks.
Samuti tasub vanematel inimestel kõrgete külmakraadidega mõelda läbi oma teekonnad, et ei tekiks pikemaajalist väljas ekslemist ning liigelda ettevaatlikult, sest on libeduseoht.
“Rõhutaks eelkõige tervet mõistust ja usaldaks organismi loomulikku puhastavat tegevust,” ütles Ots.