Sotsiaalministeerium saadab kooskõlastusringile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS), kus pakub välja ka muudatuse koolides vaktsineerimisel. Nii ei peaks tulevikus lapsevanem oma nõustumisest enam teada andma, samuti saaks noor ise oma tervise üle rohkem otsustada.
Järgmisel kolmapäeval kooskõlastusringile minevas eelnõus on mitu olulist muudatust, mis puudutavad õpilaste koolides vaktsineerimist.
Kui praegu on riikliku immuniseerimiskava järgi kooliõe juures vaktsineerimiseks – leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, HPV – nõutav lapsevanema kirjalik nõusolek, siis uue seaduseelnõuga soovib ministeerium seda muuta.
Peale seaduse jõustumist oleks nii, et kui lapsevanem ei soovi, et tema last koolis vaktsineeritakse, peab ta esitama oma kirjaliku keeldumise. Nõusolekut kirjalikult saata vaja ei ole.
Kooliõed on ka varem tähelepanu juhtinud, et osa lapsi jääb vaktsineerimata vanemate passiivsuse, mitte teadliku keeldumise tõttu ehk tekib olukord, mis ei vasta laste õigustele ja seab ohtu nende tervise. Samuti väheneb seetõttu vaktsineeritud laste hulk Eestis: kui 2019. aastal jäi vaktsineerimata ligi 10 protsenti lastest, siis 2024. aastal jäi mumpsi-leetrite-punetiste vaktsineerimisest kõrvale juba enam kui kolmandik õpilastest.
Langenud on ka difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus ja võimalust inimese papilloomiviirus (HPV) vastu vaktsineerida kasutas 2024. aastal vaid 60 protsenti tüdrukutest ja 50 protsenti poistest.
Tallinna kooliõdesid koondava Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu ütles ERR-ile, et vaktsineerimise korralduses on kooliõdede jaoks väga oodatud lahendus, kus last saab vaktsineerida siis, kui vaktsineerimisest pole keeldutud.
“Praegu, kui vaktsineerida saab vaid lapsevanema nõusoleku alusel, juhtub sageli, et lapse tervis jääb tahaplaanile – info võimalusest vaktsineerida ja selleks nõusolek anda ei jõua vanemani, vastus viibib või vanem ei anna nõusolekut arvestamata noore enda sooviga vaktsineerida. Ükski selline olukord ei teeni lapse huve,” selgitas Reinsalu.
“Selgele keeldumisele, mitte nõusolekule, ja noore võimalusel, mitte ainult lapsevanema kohustusel põhinev süsteem, annaks kooliõdedele kindlama raamistiku ning võimaldaks keskenduda sisulisele tööle lapse ja perega. Enamgi, see lihtsustaks paljude lapsevanemate elu, sest valdav osa neist on vaktsineerimisega päri,” lausus Reinsalu.
Kaalutlusvõimeline noor saab otsustusõiguse
Uue eelnõuga reguleeritakse ka, kuidas lahendada erandolukordi, kus alaealine soovib end vaktsineerida ja lapsevanem on keeldunud. Sellises eriolukorras hindab tervishoiutöötaja noore kaalutlusvõimet ja tagab, et otsus oleks teadlik ja et noor saab aru selle tagamaadest.
Ministeeriumi teatel toimib see mõlemat pidi – kui lapsevanem keeldunud ei ole ehk on nõus ja kaalutlusvõimeline noor vaktsineerida ei soovi, siis tema otsust austatakse. Seejuures on oluline ka see, et tervishoiutöötaja seejuures toetab noore ja lapsevanema suhet, igasugune otsuse survestamine ühes või teises suunas on lubamatu.
Reaalsuses tervishoid vajadusel sellist praktikat ka juba rakendab, alates perearstidest kuni günekoloogideni. Erandiks ongi praegu jäänud vaid koolid, kus on nõutav lapsevanema kirjalik nõusolek.
Õpilased soovivad suuremat otsustusõigust
Eesti Õpilasesinduste Liit toetab põhimõtet, et alaealisel peab olema õigus otsustada tervishoiuteenuste üle juhul, kui noorel on piisav kaalutlusvõime – ehk kui ta suudab talle antud selgituste põhjal mõista valikuid, tagajärgi ning teha põhjendatud otsuse, kirjutas liit õpilaste nimel sotsiaalminister Karmen Jollerile. Seejuures peab nooretele olema tagatud piisav informatsioon ja tugi.
“Selline lähenemine toetab noore enesemääramist ja inimväärikust ning haakub lapse õigusega olla ära kuulatud ja saada tema vanusele ja küpsusele vastav kaal,” kirjutas EÕL-i esindaja ministrile.
EÕL juhtis ka tähelepanu, et otsustusõiguse laiendamine peab käima koos selgete kaitsemehhanismidega ja riskidega, mida tuleb maandada: kaalutlusvõime hindamise ebaühtlus võib tekitada ebavõrdset kohtlemist; noori võivad mõjutada perekond, eakaaslased ja sotsiaalmeedia; koolikeskkonnas võib autoriteedisurve viia konformistlike otsusteni; ning väärinfo võib kujundada hoiakuid noore tervise huvide vastaselt.
Lisaks vajavad noored eriarvamuste korral vanematega praktilist ja emotsionaalset tuge, leidis EÕL.
Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi teeb kooliõde järgmisi vaktsiine: 12–18 aastat – inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin tüdrukutele ja poistele, 13 aastat – leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiin (teine doos), 15–17 aastat – difteeria-teetanus-läkaköha (dTpa) vaktsiin (kuues doos).