Pensionifond AkademikerPension teatas, et tegemist ei olnud poliitiliselt motiveeritud sammuga ning see pole seotud USA ja Taani suhete teravnemisega Gröönimaa üle. USA president Donald Trump ähvardab nimelt Euroopa riike tariifidega, kui Gröönimaad ameeriklastele üle ei anta.
Tõsi, summa ei ole USA tohutut riigivõlga arvestades suur. Ent otsus on sellegi poolest märgilise tähendusega, sest korraga loobuti kõigist USA riigivõlakirjadest.
„Otsus tehti USA valitsuse kehva rahandusliku seisu pärast, mis on pannud meid mõtlema, et peame leidma alternatiivse viisi riskide ja likviidsuse juhtimiseks,“ teatas pensionifondi investeeringute juht Anders Schelde.
„Seetõttu ei ole antud otsus otseselt seotud USA ja Euroopa vaheliste suhete teravnemisega. Kuid jah, ega see meie jaoks selle otsuse langetamist keerulisemaks ei muutnud,“ lisas Schelde.
AkademikerPensioni hallata on umbes 164 miljardi Taani krooni mahus varasid. See teeb eurodes umbes 23 miljardit.
Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar
Geopoliitiline polariseerumine, mis on kulla hinnatõusu üks peamistest põhjustest, on jõudmas järgmisesse etappi. USA dollar on selgelt kaotamas maailma reservvaluuta staatust ning teistele riikidele suunatud ähvardused ja tariifid on seda protsessi kiirendamas.
Kusjuures paljud neist riikidest omavad sadade miljardite dollarite ulatuses USA riigivõlakirju. Ainuüksi Euroopa riikide ja institutsioonide käes on 4 triljoni dollari väärtuses USA võlga. Kokku on välisriikide ja välismaiste investorite käes umbes kolmandik USA riigivõlast.
Kui Euroopa riigid hakkavad ameeriklaste võlakirju massiliselt müüma, viib see USA intressid järsult üles. See muudaks USA riigieelarve olukorra veelgi hullemaks. Potentisaalselt tooks see nii võlakirja- kui aktsiaturgudel kaasa täieliku kaose. Sellest, kuidas USA on praegusel kursil liikumas võlaspiraali poole, kirjutasin juba 2024. aasta mais artiklis „USA võlamull on lõhkemas“.
Tundub, et USA püüab sellele protsessile nüüd ise usinalt kaasa aidata. Paratamatult on tekkimas küsimus, kelle huvides seda tehakse?
USA riigivõlakirjade intressid sööstsid uudiste peale üles (võlakirjade endi hinnad seega langesid). See on täiendavaks raketikütuseks kullale, mille untsihind läheneb juba 5000 dollarile. Uudiste avaldamisega samal päeval tõusis kulla hind enam kui 2 protsendi võrra.
Sellest, milline oleks Euroopa riikide USA riigivõla müügi mõju finantsturgudele, kirjutan lähipäevil.