ISW: energiataristu ründamise peatamine on Kremlile äärmiselt kasulik | Välismaa

USA president Donald Trumpi väljakuulutatud nädalane paus rünnakutest Ukraina energiataristule ei ole Moskva poolt märkimisväärne järeleandmine, nendivad sõjauuringute instituudi ISW analüütikud.

Analüütikute sõnul võib selline pikamaarünnakute paus olla Venemaale hoopis kasulik, kui selles osalevad mõlemad pooled.

“Vene väed saavad varuda droone ja rakette, et korraldada tulevikus uusi ulatuslikke kombineeritud rünnakuid, samal ajal kui Ukraina peatab oma rünnakud Venemaa energiataristule,” selgitavad nad.

Eksperdid viitavad, et Venemaa keeldub endiselt pikaajalisest vaherahust. Moskva on ka varem pakkunud sarnaseid lühiajalisi pause, et näidata näilist head tahet, lükates samal ajal tagasi Ukraina ja USA üleskutsed kehtestada pikem paus või lõpetada rünnakud tsiviiltaristu vastu täielikult.

Üks Kremli-meelne sõjablogija märkis, et tegemist on vaid ajutise sammuga. Tema sõnul on rünnakute peatamine seotud järgmise Ukraina ja Venemaa vahelise läbirääkimiste vooruga Abu Dhabis, mis peaks teadete kohaselt toimuma 1. veebruaril.

Teised Vene sõjablogijad kritiseerisid rünnakute pausi ja väljendasid kergendust, et see on nii lühike. Samuti väitsid nad, et kui Venemaa peaks mingil hetkel järeleandmisi tegema, kasutab Kreml neid ära vaid oma eesmärkide saavutamiseks.

Trump teatas neljapäeval, et palus isiklikult Venemaa president Vladimir Putinil hoiduda nädala jooksul rünnakutest Kiievi ja mitme teise linna vastu ning et Putin olevat sellega nõustunud. Moskvalt ei ole sellele siiski veel ametlikku kinnitust tulnud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas Trumpi algatuse eest ja rõhutas, et sellised sammud aitavad kaasa edasiminekule sõja lõpetamise suunas.

Siiani on aga selgusetu, kas ka Ukraina nõustus vastutasuna mitte ründama sihtmärke Vene Föderatsiooni territooriumil.

Viimase Abu Dhabis toimunud kohtumise käigus saavutati Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamise osas märkimisväärset edu, hindas neljapäeval Ühendriikide presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff.

Ukrainlaste uudisteagentuuri Unian andmetel oli Witkoff veendunud, et tegemist on suurima saavutatud eduga alates Genfist.

“Eelmisel pühapäeval oli meil Abu Dhabis koos Jaredi Kushneri, minu ja USA maaväeministri Dan Driscolliga viis Vene kindralit. Usume, et oleme teinud tõsiseid edusamme,” sõnas Witkoff.

Trumpi eriesindaja kinnitas samuti, et delegatsioonide järgmine kohtumine toimub umbes nädala pärast.

Witkoff märkis territooriumide küsimusele viidates, et praegu toimub osapoolte vahel maakokkuleppe arutelus palju positiivset.

Ukraina sõja lõpetamiseks peetavate läbirääkimiste järgmine voor toimub ilma USA peamiste läbirääkijate Witkoffi ja Jared Kushnerita, teatas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters, mida vahendasid ukrainlaste meediakanalid Unian ja Ukrinform.

USA välisministri Marco Rubio sõnul on Donetski oblasti kontrolliga seotud territoriaalküsimused endiselt punktiks, milles tuleb sõja lõpetamiseks kokku leppida. Ühendriikide välisminister nimetas küsimust väga keeruliseks.

“Eelmise nädala lõpus toimus Araabia Ühendemiraatides kohtumine, mis minu arvates oli esimest korda mitme aasta jooksul kolmepoolse iseloomuga ja hõlmas USA kohalolekut. Kohal olid Jared ja Steve Witkoff ning samuti Venemaa ja Ukraina esindajad. Sel nädalal oli plaanis jätkata läbirääkimisi selles küsimuses kahepoolses formaadis. Võimalik on USA kohalolek, kuid need ei ole seal Steve ja Jared,” sõnas Rubio.

USA välisminister kinnitas varem päeval, et Ühendriigid mängivad Ukraina julgeolekugarantiide pakkumisel võtmerolli ning neisse on aktiivselt kaasatud ka Euroopa.

Ukraina pealinnas Kiievis tegutseb 1344 hädaabikeskust ja energiakriisi ületamiseks kaasatakse päästjaid riigi teistest piirkondadest, teatas neljapäeval ukrainlaste uudistekanal Ukrinform.

Ukraina riikliku hädaabiteenistuse pressiesindaja jagas olukorra kohta informatsiooni pressikonverentsil.

“Hetkel on energiasektori hädaolukorra lahendamiseks koondatud enim jõude ja vahendeid Kiievi piirkonda. Energiaobjektide erakorralisteks remonditöödeks tuuakse rotatsiooni korras sisse suur hulk inimesi teistest piirkondadest. Peamiselt Ukraina kesk- ja lääneosast. Päästjad on kaasatud ka töödesse hädaabikeskustes,” rääkis kõneisik.

Tema kinnitusel tegutseb Kiievis 1344 hädaabikeskust. Valdav enamus neist on statsionaarsed ja neid haldavad kohalikud omavalitsused. Hädaabiteenistus haldab 24 hädaabikeskust ja 104 mobiilset abikeskust 70 asukohas. Need asuvad kütte või elektrita jäänud elumajade läheduses.

Kokku on kriisi algusest saadik neis punktides abi saanud ligikaudu 120 000 inimest.

Kõneisik lisas, et hädaabikeskuste nimekiri on kättesaadav rakenduses Diia ja platvormil Kyiv Digital.

Ukrinformi andmetel on Kiievi hädaabikeskustes olevad voodikohad mõeldud eelkõige inimestele, kes vajavad abi tõelises hädaolukorras või meditsiinilistel põhjustel.

Ukraina riiklik ilmateenistus prognoosis neljapäeval lähipäevadeks temperatuuri järsku langust ajal, mil Kiiev püüab kiiresti taastada kütte- ja elektriteenuseid ning president Volodõmõr Zelenski hoiatas uute Venemaa rünnakute eest energiataristu vastu.

Ukraina hüdrometeoroloogiakeskuse teatel võib öine temperatuur 1. kuni 3. veebruarini langeda riigi mõnes osas lausa 30 miinuskraadini.

USA president Donald Trump ütles varem päeval, et Vene režiimi juht Vladimir Putin nõustus nädalaks ajaks peatama rünnakud Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, mis on jäänud Vene rünnakute tõttu keset pakast kütteta.

“Ma palusin isiklikult president Putinil nädal aega Kiievit ja teisi linnu mitte tulistada. Ta oli sellega nõus ning ma pean teile ütlema, et see oli temast väga kena,” ütles Trump valitsuskabineti istungil.

Ukrainas asuvas Lvivis kehtestati neljapäeval hädaolukorra valmisolek seoses võimaliku Venemaa rünnakuga käreda pakase ajal, teatas linnapea Andri Sadovõi, kelle öeldut edastas uudistekanal Ukrinform.

Linnapea märkis, et meteoroloogid prognoosivad eelseisvaks nädalavahetuseks käredat pakast, mis võib olla tugevam, kui eelmine külmalaine.

“Meie vaenlane on selline, et võib seda ära kasutada ja üritada rünnata meie linnade kriitilist taristut,” ütles Sadovõi. “Seetõttu on Lviv läinud üle hädaolukorra valmisolekule.”

“Kõik munitsipaalteenistused teavad, mida teha. Siiski on oluline, et ka linnaelanikud oleksid valmis,” rõhutas Sadovõi.

Itaalia suurendab 78 tööstusliku seadmega Ukraina küttevõimsust kümnes piirkonnas, teatas neljapäeval taastamise asepeaminister ning kogukondade ja territooriumide arengu minister Oleksi Kuleba, kelle informatsiooni vahendas uudistekanal Ukrinform.

“Oleme kätte saanud ja jaotanud olulise abi. Itaalia toetusprogrammi raames tarnitud katlaseadmed on jaotatud kogukondade vahel kümnes Ukraina piirkonnas,” sõnas minister.

Saadetis sisaldab moodul- ja kuumaveekatlaid koos põletite, komponentide ja abisüsteemidega. Saadetise kogukaal ületab 208 tonni. Abi hinnanguline väärtus on 1,86 miljonit eurot.

Kuleba sõnul on see tarne osa laiemast toetusprogrammist.

Seadmeid saab kasutada peamise või varukütteallikana haiglates, koolides, haldushoonetes ja kriitilise tähtsusega taristuobjektides, samuti munitsipaalkatlamajades ja kaugküttesüsteemides.

Seadmed anti üle kogukondadele Tšernihivi, Hersoni, Harkivi, Odessa, Mõkolajivi, Sumõ, Dnipropetrovski, Zaporižžja, Donetski ja Kiievi oblastis.

Ukrinform teatas varem, et Ukraina on kätte saanud ka esimese partii energiaseadmeid Saksamaalt osana talvisest hädaabipaketist.

Venemaa korraldas mõni aeg tagasi Ekvatoriaal-Guineas propagandafilmi “Blokaadipäevik” linastuse, millega püüab luua emotsionaalset fooni oma armeesse värbamiseks, edastas neljapäeval uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi andmetel teatas sellest Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu alluvuses tegutsev Desinformatsiooni Vastase Võitluse Keskus (CCD) 

“Ekvatoriaal-Guinea pealinnas Malabos korraldas Venemaa propagandafilmi “Blokaadipäevik” linastuse, mis oli pühendatud Leningradi blokaadile. Üritus toimus Vene kultuurikeskuses ja partneriks oli Vene Maja. Linastuselt avaldatud fotodelt on näha, et publik koosnes eranditult noortest meestest,” seisis teadaandes.

Keskus märkis, et selline publikuvalik ei ole juhuslik, kuna noored mehed on Vene armeesse palgasõdurite värbamise peamine sihtrühm.

Keskuse hinnangul püüab Venemaa selliste filmide kaudu kujundada noorte aafriklaste seas romantiseeritud kuvandit “vaprast Vene armeest”, mis väidetavalt võitleb kurjuse ja niinimetatud kollektiivse Läänega, millega luuakse emotsionaalne alus edasiseks värbamiseks.

“Vene Majad ja nendega seotud struktuurid on korduvalt figureerinud uurimistes, mis käsitlevad välismaalaste värbamist Vene armeesse. Kultuuridiplomaatia kattevarjus levitavad nad propagandat, loovad kontakte ja testivad potentsiaalsete värvatavate lojaalsust,” lisas keskus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et tervitab USA presidendi Donald Trumpi jõupingutusi aidata Ukrainal kaitsta Kiievit ja teisi linnu Vene rünnakute eest talvekülma ajal, edastas uudistekanal Ukrinform.

“President Trumpi oluline avaldus võimaluse kohta tagada Kiievi ja teiste Ukraina linnade julgeolek sellel äärmuslikul talveperioodil,” sõnas Zelenski.

Ta rõhutas energia tähtsust ukrainlaste elule ja tänas partnereid toetuse eest.

“Elektrivarustus on elu alus. Hindame oma partnerite jõupingutusi aidata meil elusid kaitsta. Aitäh, president Trump!” märkis Zelenski.

Trump ütles varem päeval, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus nädalaks ajaks peatama rünnakud Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, mis on jäänud Vene rünnakute tõttu keset pakast kütteta.

“Nad ei ole kunagi sellist külma kogenud. Ja ma palusin isiklikult president Putinil nädal aega Kiievit ja teisi linnu mitte rünnata. Ta oli sellega nõus ning ma pean teile ütlema, et see oli temast väga kena,” sõnas Trump valitsuskabineti istungil.

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 238 710 (võrdlus eelmise päevaga +1310);

– tankid 11 614 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 23 969 (+4);

– suurtükisüsteemid 36 748 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1631 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1289 (+1);

– lennukid 435 (+1);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 119 234 (+555);

– tiibraketid 4205 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 319 (+129);

– eritehnika 4054 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.