Eestil on vaja professionaalset sportujumiskeskust, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele ja looks ühtse baasi kõigile veealadele, kirjutab arvamusloos Eesti Ujumisliidu president Erkki Susi.
Viimasel ajal on avalikkuses üha enam arutatud, millist ujulat Eesti tegelikult vajab. Ühes ollakse kindlad – asukoht peaks olema Tallinnas, arvestades rahvaarvu ja ujulate jaotust piirkonniti. Kuigi Eestis on ujulaid juba mitmel pool ning ujumise algõppe ja harrastamise võimalused on laienenud, jääb tõmbekeskustes endiselt vajaka korralikest (tipp)treeningtingimustest.
Kõige suurem puudujääk on aga rahvusvahelistele standarditele vastav ujumiskeskus. See ei tähenda pelgalt üht suurt basseini, vaid terviklikku keskkonda, kus koos toimivad erinevad veespordialad. Professionaalne ujulakompleks sisaldaks võistlusstandarditele vastavaid, erinevate mõõtmetega basseine stardipukkide ja ajavõtusüsteemidega, basseine soojenduseks ja mahaujumiseks, teisi treeningsaale ning füsioteraapia ja taastumise ruume. Samuti ruume erinevate võistluste läbiviimiseks ja tribüüne pealtvaatajatele.
Lisaks ujumisele vajavad tingimusi ka veepall, kujundujumine, avaveeujumine, triatlon, allveeujumine, lestaujumine ja päästemeeskondade jms treeningud. Siit kerkib esile basseini sügavuse küsimus: rahvusvaheliste võistluste soovituslik sügavus on 2,5-3 meetrit, mille lahenduseks võiks olla kaldpõhjaga või tõstetava põhjaga bassein, mis sobiks enamikule aladele ja võimaldaks ka päriselt alasid arendada ja korraldada rahvusvahelisi või tiitlivõistlusi.
Selline keskus toetaks eelkõige erinevate alade tippsportlaste ja treeningrühmade vajadusi, kus iga detail toetab sportlase arengut ja võistlusvalmidust aga kuhu mahuvad lahedalt ka kooliujumise, laste- ning harrastajate treeningud. Vaadates mujal maailmas võistlusujulaid on need eranditult just ujumisvõistluste ja treeningute läbiviimise funktsiooniga hooned, mitte ei ole ujula üks nurgake suures vabaajakeskuses.
Avalikes aruteludes ja juba olemasolevates lahendustes jääb kõlama erinev funktsionaalsus, millest tegelikult kerkib aga küsimus: mis on planeeritava keskuse eesmärk? Kui lisada juurde veemõnude harrastajatele mõeldud basseinid, spa-ala, saunad, mullivannid ja liutorud, kas siis ei või tekkida oht, et sportlik treeningkeskus muutub kogukonna kohtumispaigaks ja meelelahutuskeskuseks, mille arvelt vähenevad sportbasseinidele, pealtvaatajatele ning võistlustele vajalik maht ning funktsionaalsus?
Selliseid keskuseid on kahtlemata ka vaja, kuid need ei kata Eesti ujumisalade tegelikke sportlikke vajadusi ega aita kaasa tippude kasvatamises. Professionaalne ujula on kui labor, kus vormitakse meistreid, samas kui ujula-spa on keskus, kus põimuvad harrastussport ja puhkus.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik rahale ja majanduslikele kaalutlustele. Küsimus ei ole enam selles, kas eestlased oskavad ujuda – meie ujumiskoondis on hiljutiste imeliste saavutustega tõestanud, et lühirajapikkustes suudame konkureerida kõrgeimal tasemel. Küsimus on hoopis järgmises hüppes: kas suudame luua tingimused, mis toetavad pikaajalist arengut ja viivad Eesti ujumise rahvusvahelisele tipptasemele.
Eesti Ujumisliit rõhutab, et riigil on vaja professionaalset sportujumiskeskust, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele ja looks ühtse baasi kõigile veealadele – olgu selleks ujumine, veepall, kujundujumine või päästemeeskondade treening. Liit ei ole vastu ideele siduda ujula spa- ja meelelahutuskeskusega, kuid seisab kindlalt selle eest, et sporditingimused ei jääks tahaplaanile ega kaoks kompromisside varju. Keskuse esmane eesmärk peab olema tippspordi arendamine, mitte pelgalt perepuhkuse pakkumine.
Otsustajate ees seisab nüüd selge valik: kas rajada veel üks meelelahutuskeskus koos ujulaga või panustada tõsiselt sportlikule perspektiivile, mida Ujumisliit on aastaid esindanud ja mille nimel tegutsenud. Tallinna linn on olnud selles protsessis partner, kuid nende lõplik otsus võib kujundada kogu Eesti ujumise tulevikku.
Ehk teisisõnu – kas ehitame koha, kus lõõgastuvad pered, või loome tõelise tippspordikeskuse, mis kasvatab meistreid ja viib Eesti ujumise rahvusvaheliselt veelgi kõrgemale.