Sellise julge plaani olemasolu kinnitas Läti kaitseminister Andris Spruds intervjuus Läti rahvusringhäälingule LSM. Tema sõnul on valitsusele esitatud juba ka esmane ülevaade, mille on koostanud sõjanõukogu ja transpordiministeerium.

«Kui sõjaline oht peaks suurenema, ei välista me teede ja raudteede lammutamist. Ükski okupantide sõjaväerong ei läbi Läti territooriumi,» ütles minister kindlalt.

Plaan ei ole pelgalt ühe ministeeriumi idee, vaid osa laiemast riigikaitsestrateegiast. Ka Läti president Edgars Rinkēvičs rõhutas, et riik kaalub terviklikke meetmeid idapiiri julgeoleku tagamiseks. Tema sõnul ei puuduta see ainult raudteid, vaid ka maanteid ja muid kaitseministeeriumi poolt ette valmistatud liikuvust takistavaid abinõusid.

«Peamine ülesanne on rakendada juba ettenähtud meetmeid ja mis puudutab raudteid, siis valmistada ette tegevusmudel, mis võimaldab selle probleemi kriisiolukorras lahendada,» lisas riigipea.

Raudtee kui strateegiline oht

Läti ja välisriikide sõjaliste analüütikute hinnangul kujutab olemasolev raudteeühendus Venemaaga endast Balti riigi julgeolekule suurt ohtu. Raudteed pidi saaks agressor kiiresti ja suurtes kogustes transportida nii vägesid kui ka rasket tehnikat sügavale Läti territooriumile.

Selle riski maandamiseks on mitmele ministeeriumile ja julgeolekuasutusele tehtud ülesandeks koostada põhjalik aruanne, mis analüüsib Venemaa-suunalise raudtee demonteerimise mõjusid nii julgeolekule kui ka majandusele.

Lõik piiritarast Läti ja Venemaa piiril. Detsember 2025.Lõik piiritarast Läti ja Venemaa piiril. Detsember 2025. Foto: Kaader videost

Piiri kindlustamine taraga

Infrastruktuuri hävitamise plaan on osa laiemast piiri kindlustamise programmist. Hetkel on Lätis valmimas ka 280 kilomeetri pikkune tara piki Venemaa piiri, mis on riigi välisjulgeoleku taristu oluline osa.

Sellest on saanud üks Läti suurimaid riikliku julgeolekuga seotud taristuprojekte, mis on mõeldud nii ebaseadusliku immigratsiooni kui ka võimalike hübriidohtude tõrjumiseks. Koos teede ja raudteede hävitamise võimekusega loob see mitmekihilise kaitsesüsteemi, mis peab heidutama võimalikku agressorit ja andma NATO liitlastele aega reageerimiseks.