Automaks on hea asi ja selle kaotamine oleks riigieelarve mõttes kuritegu, leiab valitsust nõustava majanduskasvu nõukoja juht, ärimees Viljar Arakas. Ühtlasi soovib nõukoda poliitikutelt selgust pensionisüsteemi kohta.
Arakas rääkis “Vikerhommikus”, et lisaks reede hommikul avaldatud statistikaameti majanduse kiirhinnangule, mis ennustas üheprotsendist kasvu, on majanduskasvule viitavaid märke õhus veel.
“Üks selline huvitav indikaator on see, et mul hea sõber, kes peab turundusagentuuri ja turundus on selline hea valdkond, kus tavaliselt raha võetakse ettevõtete poolt ära esimesena ja pannakse tagasi viimasena, ütles, et sellist tööde kasvu pole tema ammu näinud,” selgitas Arakas.
Arakas sõnas, et majanduskasvu nõukoda ei saa veel nimetada tohutuks edulooks, ent seniseks suuremaks võiduks on tema hinnangul avaliku sektori ja erasektori vahelise dialoogi tekkimine.
“Mõelda, et mis siis sellest nüüd nii erilist on, issand jumal, aga tõsi ta on, et tegelikult aastaid ei ole seda toimunud. On istutud mõlemal pool oma kaevikutes, on erinevaid ettevõtlusorganisatsioone, kes on teinud oma ettepanekuid, mis pole kuhugi jõudnud ja see on põhjustanud frustratsiooni,” sõnas Arakas.
Araka väitel ei jää maksuküsimused majanduskasvu nõukoja volituste piiresse, sest nende näol on tegemist poliitiliste ja ilmavaatest tulenevate küsimustega. Samas väljendas ta seisukohta, et automaks on tulnud, et jääda.
“Kui ma nüüd panen endale pähe eelarvenõukogu aseesimehe mütsi, mis ka mul üks ametitest on, siis automaks on väga hea asi. Kas ta nüüd peab sellisel kujul täpselt olema, peab see registreerimismaks olema nii suur ja aastamaks täpselt selline, võib vaielda,” ütles Arakas ning lisas: “Automaksu kaotada oleks eelarve mõttes kuritegu.”
Majanduskasvu nõukoja juht Arakas seletas veel, et tegemist pole ainult kokkutõmbamise, vaid ka efektiivsuse ja sellega kaasnevaga tegeleva nõukoguga.
Tema sõnul soovivadki nõukoja liikmed, et kõik erakonnad kujundaksid näiteks pensionisüsteemi kohta oma seisukoha.
“Pensionitega ei mängita, nagu me teame. Mina olen kogunud pensionifondi esimesest päevast peale. Ma mäletan seda, et ma olin toona 23-aastane poiss, värskelt tööl, kui see süsteem loodi. Siis anti riigi poolt lubadus, et see nüüd on üle põlvede, mida me ei puutu, mida me ei poliitiliselt ei näpi,” ütles Arakas
Ta lisas, et nõukoda soovib selles küsimuses selgust, et eestimaalastel oleks selles küsimuses selgus.
Ärimehe sõnul on praegu majanduskasvu nõukoja tähtsaimaks teemaks planeeringute kiirus, sest see on ettevõtjatele suurimaks pinnuks silmas ning mõjutab ka tarbijaid.
“Miks me ometi oleme siia jõudnud, kus me oleme? Tallinnas kestavad planeeringud tihti näiteks kümme aastat. Tegelikult tuleb ausalt öelda, on olnud ka mineviku korruptsioonijuhtumite vari ehk tänased ametnikud tihti ei tahagi ettevõtjatega kohtuda,” ütles Arakas
“Hea otsus on see, mille saab edasi lükata. Parim otsus on see, mida peab kunagi langetama. Kahjuks on meie korterite hinnad Tallinnas sellest tulenevalt uue korteri puhul lõpptarbijale kuskil 5000 eurot ruutmeeter. Riias on nad kuskil 3500. Ma võin kindlalt väita ja võtta suure koguse kanget mürki, et 500 eurot ruudu kohta lõpphinnas on siin bürokraatia hind,” lisas ta.
Lisaks kritiseeris Arakas riigiametite juhtide pikaajalist ühes ametis püsimist ning leidis, et riigiametite juhid peaksid vahetuma lühema aja tagant.
“Eesti Panga president saab olla ametis seitse aastat ja ühe korra. Tegelikult ma arvan, et see ei ole üldse halb. Sa ei peagi kunagi mõtlema, kas ma saan tagasi valitud või mida ma pean selleks tegema, et saada tagasi valitud. Võib-olla see on natuke ekstreemne näide, aga minu arust üle kahe ametikorra üks ametijuht ei peaks olema. Neid näiteid on nii-nii palju, kus seisev vesi lõpuks ikkagi ummistab kogu elutegevuse seal järves,” sõnas Arakas.