Artiklis on kasutatud 30. jaanuaril Raadio 4-s Andrian Tšeremenini autorisaates “Spordiklubi/Sportklub” kõlanud Eesti saalijalgpallikoondise treeneri Dmitri Skiperski mõtteid.

Prantsusmaa (UEFA reitingu 6. / FIFA reitingu 10.) – Ukraina (5./8.)

Veerandfinaalidest esimeses on laupäeval Riias vastamisi A-alagrupi võitja Prantsusmaa ja B-alagrupis teise koha saanud Ukraina.

Prantsusmaa alustas EM-i viigiga, kui 2:2 (1:2) mängiti Horvaatiaga, seejärel alistati Läti 5:0 (0:0) ja Gruusia 3:1 (2:0). Prantslaste edukaim väravakütt on Souheil Mouhoudine kolme tabamusega. Kolme sisse lastud väravaga oli Prantsusmaa alagrupiturniiri parima kaitsega võistkond.

Ukraina seevastu alustas 1:2 (0:0) kaotusega Armeeniale, kuid siis võideti Leedut 4:1 (2:0) ja Tšehhit 5:3 (2:0). Nendegi edukaim väravakütt Danyil Abakshyn oli alagrupis täpne kolmel korral.

Teist korda EM-i finaalturniirile jõudnud Prantsusmaa sai alagrupist edasi esimest korda. Küll on neil maailmameistrivõistlustelt ette näidata 2024. aastast neljas koht, kus aga pronksimängus jäädi “Euroopa riikide finaalis” (MM-i finaalis alistas Brasiilia 2:1 Argentina) 1:7 (Abakshyn lõi kolm väravat) alla just Ukrainale.

Dmitri Skiperski: “Prantsusmaal on saalijalgpall tõusuteel ja sellele alale eraldatakse tugevat rahalist tuge. Nende areng ja alasse panustamine on sarnane Saksamaa omaga, kes pole veel küll saalijalgpallis EM-i finaalturniirile pääsenud, kuid olen kindel, et see aeg pole enam kaugel. “

Erinevalt Prantsusmaast on Ukraina juba kogenud EM-i finaalturniiridest osavõitja, sest neile on see 12. finaalturniiriks. Kahel korral (2001 ja 2003) on saadud EM-il hõbemedal. Eelmisel EM-il jäädi 2022. aastal pronksikohtumises alla Hispaaniale 1:4. Kui Prantsusmaal on MM-ilt ette näidata neljas koht, siis Ukrainal on lisaks eelmises lõigus mainitud MM-i pronksile kirjas üks neljas koht, seda aastast 1996.

Dmitri Skiperski: “Ukraina on sarnaselt Portugali ja Hispaaniaga kahtluseta üks Euroopa tippmeeskondadest.”

Armeenia (13./23.) – Horvaatia (7./14.)

Teises veerandfinaalis kohtuvad Kaunases B-alagrupi võitja Armeenia ja A-alagrupist teisena edasi saanud Horvaatia.

Armeenia – EM-i finaalturniiri üks kolmest debütandist (lisaks veel kaaskorraldajad Läti ja Leedu) – oli turniiril esimene meeskond, kes endale tänu Ukraina 2:1 (0:0) ja Tšehhi 5:4 (3:1) üle saadud võitudele alagrupist edasipääsu kindlustas. Viimases voorus mängiti Leeduga 3:3 (2:0) viiki. Armeenia edukamad väravalööjad Mihran Dermenjyan, Nikita Khromykh, Vladimir Sanosyan on saanud kirja kaks tabamust.

Horvaatia alustas EM-i 2:2 (1:2) viigiga Prantsusmaaga ja 2:2 (1:1) viigiga Gruusiaga. Edasipääs tagati viimases voorus, kui alistati Läti 4:1 (1:1). Duje Kustura lõi horvaatide kasuks alagrupis kolm väravat.

Kui Armeenia pääses finaalturniirile esimest korda, siis Horvaatiale on see seitsmendaks finaalturniiriks. Senine parim koht on horvaatidele 2012. aastal saavutatud neljas koht.

Dmitri Skiperski: “Armeenia edu pole üllatus, sest nende meeskonnas on 6-7 mängijat, kes mängivad Venemaa superliigas, mis on koos Portugali, Hispaania ja Brasiilia liigaga maailmas üks neljast tippliigast, mis on teistest liigadest tasemelt pikalt ees. Armeenia mängis hästi juba ka valikturniiril.”

Portugal (1./2.) – Belgia (18./34.)

Pühapäeval Ljubljanas toimuvatest veerandfinaalidest esimeses lähevad vastamisi C-alagrupi võitnud Portugal ja D-alagrupis teise koha saanud Belgia.

Portugal oli üks kahest meeskonnast, kes alagrupis punkte ei kaotanud: 6:2 (1:1) alistati Itaalia, 5:1 (2:0) oldi parem Ungarist ja 3:2 (2:2) saadi jagu Poolast. Kolme väravaga on seni meeskonna parim olnud Diogo Santos.

Belgia sai veerandfinaali üle noatera. Esimeses voorus alistati 4:0 (1:0) Armeenia ja seejärel jäädi alla Sloveeniale 4:5 (2:5) ja Hispaaniale 3:10 (1:4). Alagrupis kogusid 2.-4. koha meeskonnad – Belgia, Sloveenia ja Armeenia – võrdselt kolm punkti ning Belgia pääses edasi tänu paremale väravate vahele omavahelistes kohtumistes. Belgia ja kogu turniiri parim väravakütt Omar Rahou on löönud 6 väravat.

Portugal mängib EM-i finaalturniiril 11. korda. Lisaks kahe viimase (2018, 2022) turniiri võitmisele on neil ette näidata hõbemedal 2010. aasta turniirilt. Portugal on üks kuuest Euroopa riigist, kel on ette näidata ka medalid MM-ilt, 2021. aastal said nad esikoha ja 2000. aastal võideti pronks.

Kuuendat korda EM-i finaalturniirile jõudnud Belgia senine parim saavutus on 1996. aasta pronksmedal. MM-idelt on Belgia parim koht 1989. aasta neljas.

Dmitri Skiperski: “Belgias on ala taas tõusujoones, sest ka seal on saalijalgpallile leitud finantstuge.”

Hispaania (2./3.) – Itaalia (8./16.)

Viimases veerandfinaalis on vastamisi D-alagrupi võitja Hispaania ja C-alagrupi teine Itaalia, kaks riiki, kes on ainsana osalenud kõigil EM-i finaalturniiridel.

Hispaania oli Portugali kõrval teiseks meeskonnaks, kes alagrupis punkte ei loovutanud: Sloveenia võideti 4:1 (4:0), Valgevenest oldi paremad 2:0 (1:0) ja Belgiast saadi jagu 10:3 (4:1). Hispaania oli alagrupis edukaim väravalööja (16) ja neil oli ka parim väravate vahe (+12). Miguel Mellado ja José Raya on Hispaania kasuks löönud kolm väravat.

Itaalia läbis alagrupi nii, et saadi üks võit, üks viik ja üks kaotus ning ka löödud ja sisse lastud väravate arv (8 ja 8) oli võrdne. Alustati 2:6 kaotusega Portugalile (1:1), siis võideti Poolat 4:0 (3:0) ja viimases voorus tagas neile 2:2 (1:1) viik Ungariga (Ungari võidu korral oleks edasi pääsenud madjarid – toim) alagrupis teise koha. Pooled Itaalia tabamustest on kantud väravaküttide edetabelis nelja väravaga teist kohta hoidva Julio De Oliveira  nimele.

Hispaania on Euroopa tituleerituim saalijalgpalliriik ja MM-idel on ta Brasiilia järel edukuselt teisel kohal. Euroopa meistrivõistlustelt on Hispaania saanud seitse kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi. Ainus kord jäädi medalita 2003. aastal, kui poolfinaalis jäädi alla just Itaaliale, kes tol korral ka meistriks krooniti. Maailmameistrivõistlustelt on saadud kaks kulda ja kolm hõbedat ning korra on lõpetatud kolmandana.

Lisaks 2003. aastale on Itaalia kontinendi meistriks kroonitud 2014. aastal, ka on neil kirjas üks hõbe ja kolm pronksi. Itaaliagi on medaleid – ühe kulla ja kaks hõbedat – saanud maailmameistrivõistlustel.

Dmitri Skiperski: “Oleme harjunud, et Itaalia ja Prantsusmaa on suured jalgpallimaad. Kui saalijalgpallis on Prantsusmaa areng minemas ülesmäge, siis Itaalia oli varem tugevam kui praegu.”

Meister selgub 7. veebruaril

4. veebruaril Ljubljanas kavas olevates poolfinaalides kohtub paari Prantsusmaa – Ukraina võitja paari Portugal – Belgia võitjaga ning paari Armeenia – Horvaatia võitja läheb vastamisi paari Hispaania – Itaalia võitjaga.

Medalimängud peetakse Sloveenia pealinnas 7. veebruaril.

Kõik finaalturniiri mängud on Eestis nähtavad uefa.tv vahendusel.