Maksu- ja tolliameti andmetel on tubakavabade nikotiinipatjade müük Eestis viimastel aastatel kasvanud ning nende tarvitamine muutunud aina populaarsemaks. Ka illegaalne kaup jõuab Eestisse üha sagedamini.
Nikotiinipadjad tulid Eestisse legaalselt müügile 2019. aastal. Just sellest aastast on tervise arengu instituudi hinnangul nikotiinipatju müüdud ja tarbitud üha rohkem. Sama kinnitab ka maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina.
“Oleme täheldanud, et viimasel paaril aastal on nikotiinipatjade populaarsus kasvanud, nimelt kui mõni aasta tagasi Eestis ei olnud ühtegi nikotiinipatjade tootjat, siis tänapäeval meil on juba seitse ettevõtet tegevuslubadega toota Eestis nikotiinipatju ja üks menetlus on meil veel pooleli,” lausus Nikitina.
Nikitina sõnul peetakse kontrolli käigus kinni aina rohkem Eestis keelatud nikotiinipatju. Probleem ei ole seejuures vaid see, et inimesed hiilivad maksudest kõrvale, vaid teadmata koostisega ning kontrollimata padjad võivad inimese tervist veel rohkem kahjustada.
Tervise arengu instituudi ekspert Anneli Sammel rääkis, et nikotiinipatjade kasutamine Eestis ei ole tervikuna veel väga laialt levinud. Kõige enam tarbivad nikotiinipatju noored mehed vanuses 16–24. Hilisteismeliste noormeeste seas kasutab nikotiinipatju iga viies.
“Just see, et ta on levinud noorte hulgas, on ohumärk, sellepärast, et neid tooteid kasutades tekib väga kiiresti nikotiinisõltuvus ja see võib olla eluaegne sõltuvus, millest hiljem on väga keeruline välja tulla,” sõnas Sammel.
Sammel ütles, et kui inimene kasutab nikotiinipatju, võib ta suurema tõenäosusega saada näiteks südameinfarkti või ajuinsuldi. Ühtlasi kahjustavad padjad suu tervist. See tähendab, et kui inimene nikotiinipatju iga päev samas kohas ülahuule all hoiab, muutuvad ta igemed kahvatuks ja tundlikuks.
Iseenesest on nikotiinipatjade kasutamine väga mugav, need saab panna lihtsalt ülahuule alla ega pea isegi õue minema. Kui see niiviisi ülahuule all on, on teistel seda keeruline märgata.
Rocca al Mare kooli õpetaja Cattre Hein, kes tegeleb koolis riskikäitumise ennetamisega igapäevaselt, pole nikotiinipatju märganud, sest need ei paista välja.
“Muret teeb, et meie lapsevanemate teadlikkus nikotiinipatjadest on väike. Lapsed toovad välja, et vanemad räägivad nendega hoiatavas ja keelavas võtmes, aga see ei ole selline dialoog, kus laps mõistaks, et miks nikotiinipadi siis päriselt talle kahjulik on,” sõnas Hein.