Keegi ei ole kelmide eest kaitstud, oma PIN-koode on sisestanud ka politseinikud ja pangatöötajad, selgub Toompuu jutust. «On teatud hetked, kui oleme haavatavamad. Olen ka mina vajutanud, küll aastaid-aastaid tagasi. Hommikul unise peaga ootasin pakki, vaatasin: DHL, vajutasin lingi peale, nii kui olin vajutanud, vaatasin – aah! –, see läks nüüd valesti! Ma küll ei sisestanud midagi, aga ometigi peaksin olema ju kelmustest väga teadlik.»
Kelmuste koguarv on olnud läbi aastate vaiksel kasvuteel, eelmisel aastal läksid kahjud aga oluliselt üles, tutvustab Toompuu politsei- ja piirivalveameti koostatud telefoni- ja veebikelmuste viimase kolme aasta statistikat.
Kui kelmuste uus laine mõni aasta tagasi meile jõudis, siis alustati venekeelsete kõnedega. Toompuu sõnul jõudis suhteliselt kiiresti inimeste teadvusse, et kui keegi vene keeles paroolidest juttu teeb, on see ilmselt pätt.
«Aga mis juhtus 2024. aasta lõpus – kelmid hakkasid palkama väga hästi eesti keelt rääkivaid, Eestiga seotud inimesi,» märgib ta. «Kui hakkasid tulema eestikeelsed kõned, ei olnud inimesed selleks valmis. Seetõttu said kelmid rohkem raha kätte.»
Toompuu hinnangul võttis aega kuus-seitse kuud, kui inimestele jõudis teadvusse, et nüüd on võimalus ka eestikeelse telefonikõnega petta saada.