Riik plaanib sigade Aafrika katku järel Eesti seakasvatust taastada väiksemate farmide loomisega. Taudi jätkuv levik Euroopas, langevad sealihahinnad ja vähenevad toetused tekitavad aga ettevõtjates ebakindlust ning muudavad uutesse farmidesse investeerimise keeruliseks.
Sigade Aafrika katkust (SAK) taastumiseks keskendub riik väiksemate ehk kuni 2500 emisega poegimisfarmide rajamisele, kuna kogemus näitab, et suured farmid on haigusele vastuvõtlikumad.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul on järgmise viie kuni kümne aasta jooksul vaja kokku kuute väiksemat farmi, mis lähevad maksma ligikaudu 75 miljonit eurot.
“Me hajutame algtootmist ja selle jaoks tagame ka investeeringud. Käesolevas aastas on investeeringute riigipoolne panus 13 miljonit, see on esimese kahe algtootmisfarmi loomiseks,” ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (E200).
Ülejäänud toetuse suurus sõltub Euroopa Liidu rahastusest.
Möödunud suvel oluliselt Eesti sealihaga varustatust vähendanud taud pidurdus soojade ilmade möödumisega. Praegu on viirus jõudnud aga taas Hispaaniasse, mis on Euroopa suurim lihatootja. Lätis nakatus jaanuaris samuti üle 20 000 seaga farm.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK) toetab väiksemate seafarmide loomist, kuid taudi jätkuva levimise tõttu on ettevõtjate kindlustunne madal ja farmide rajamine ei saa olema kiire.
“Ettevõtjad paratamatult kaasavad lisaks oma kapitalile ja loodetavale riigipoolsele toetusele ka pankade raha, laenukapitali. See on risk ka pankade ja rahastajate silmis,” ütles EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.
Eesti suuruselt teine seakasvataja Atria kaotas pandeemia tõttu 10 000 siga. Kuigi kari on taastatud, kannatab ettevõtte juhi Meelis Laande sõnul jätkuvalt Eesti võimekus end kohaliku sealihaga toita.
“Isevarustatus on kindlasti probleem. Enne suvist SAK-i oli see kuskil 70+ protsenti, siis täna prognoositakse, et ta kindlasti jääb alla 50, kui mitte 40,” lausus Laande.
Ta lisas, et seakasvatajad seisavad juba silmitsi järgmise probleemiga, mistõttu on uusi investeeringuid keeruline teha.
“Me kõik toimetame siin Euroopa sealihahindadega ja see hind on nüüd väga järsult kukkuma hakanud, mis ei tähenda, et Eesti sealiha olekski nii odav kui turuhind. Tegelikult omahind on tükkmaad kallim. See on nüüd andnud uue tõsise löögi sektorile,” rääkis Laande.