Eesti Vabariigi varemetel mängitakse e-valimiste teemal lolli, ametnikud ja koalitsioon tõmblevad hüsteeriliselt ning kinnimätsimine, valetamine ja susserdamine on metoodiline. Riigikohus ajab ju lausa naerma. Aga mitte kogu maailm ei ole valimispetiste paradiis, USAs on asi päris kuri.

Värske uudis lombi tagant räägib sellest, et FBI viis läbi kohtuvolitusega läbiotsimise Fulton Countys (Atlanta piirkond, Georgia) valimiskeskuses. Valitsuse agendid konfiskeerisid sadade kastide kaupa dokumente, sealhulgas 2020. aasta presidendivalimiste füüsilisi hääletussedelid, tabulaatorite lindid, hääletusmasinate lipikud ja valijate nimekirjad.

Kõik see möll on seotud võimalike föderaalsete valimisseaduste rikkumistega 2020. aasta presidendivalimistel, mille võitis kõigile ootamatult ebapopulaarne ja seniilne vanake Biden. Ettevõtte tõsidusest räägib fakt, et kohal oli nii DNI direktor Tulsi Gabbard ehk siis luureülem ja FBI asedirektor Andrew Bailey.

Paistab kangesti sedamoodi, et presidendihärra Trump on täitmas oma valimislubadust ja rullib valimispetise kõrvu ilma vähimagi halastuseta. Varasemad katsed on küll kohtutes tühja jooksnud, kui enam pole need ajad. Ameerika valimispetistest vasaktädikeste nahas küll olla ei tahaks.

Liitlane demokraatiat moonutavate kaalikate pead ei silita, karistused on karmid, toon järgnevalt Eesti ja USA demokraatiakaitse mehhanismide võrdluse:

§ 165. Valimispettus (praegune kehtiv tekst, Riigi Teataja järgi)

(1) Mitmekordse hääletamise eest (välja arvatud enda elektrooniliselt antud hääle muutmine) või valimisel või rahvahääletusel osalemise eest ilma valimis- või hääletamisõiguseta –

karistatakse rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud grupis või kui sellega on põhjustatud oluline kahju –

karistatakse rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.

Võrdlus USA seadustega, Fulton County tüüpi suur pettus

Väike/keskmine pettus (nt üksik mitmekordne hääletamine, surnu nimel hääletamine):  USA-s sageli 2–5 aastat vangistust.

Raske vorm (grupis, massiline, oluline kahju – nt kui tõendatakse tuhandete sedelite võltsimine või süsteemne manipuleerimine): USA-s võib seatemp kvalifitseeruda raskeks vandenõuks (18 U.S.C. § 241) → kuni 10 aastat või rohkem, eriti kui ametnikud on läinud kurjale teele.

Eestis ei ole tavaliselt ette nähtud eluaegset vangistust ega surmanuhtlust valimispettuse eest, USA-st teatud raskendatud juhtumite puhul aga küll. Raskendavad asjaolud on vandenõu, kuriteo massilisus, uurimise takistamine, varasemad karistused jms. Ilmselgelt on siin nii eluaegseid kui surmaotsuseid tulemas ja mitte vähe. Kaastunne omastele.

Positiivsed arengud laias maailmas annavad lootust, et ka Eesti valimisi rüvetavad pätid topitakse mõneks ajaks kongi. Kommunistid ise ennast vangi ei pane, seega on möödapääsmatult vajalik toetada Riigikogu valimistel EKREt ja ainult EKRET, mõistagi tuleb valida õigel päeval ja paberil.

Ei teeks paha ka valimispetiste karistusi karmistada, eelkõige taastada surmanuhtlus, kahju, mida punareied meile Venetsueela elektroonilise petuskeemiga on tekitanud on üüratu, ükski karistus ei ole rahva ja riigi hävitamise eest liiga karm.

Samal Teemal.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 30.01.2026