Sotsiaalministeerium tahab muuta õpilaste koolides vaktsineerimist ja anda noortele rohkem õigust oma tervise üle otsustada. Kooliõed on muudatust ammu oodanud, lapsevanemad peavad vajalikuks sel teemal laiemat ühiskondlikku diskussiooni.
Praegu peab alaealisel kooliõe juures vaktsineerimiseks olema lapsevanema kirjalik nõusolek. Pärast seadusemuudatust oleks vaja vaid kirjalikku keeldumist, juhul kui lapsevanem vaktsineerimisega nõus ei ole.
“Kui praegu me saadame kas läbi digikanalite, läbi otsepostituste neid teavitusi vanematele, siis tuleviku muusika peaks olema see, et kui meil ühiskonnas jõustub selline seadus, et meil on vaikiv nõusolek, et kogu ühiskond on tegelikult vaktsineeritud ja sellega nõus, siis kõik need, kes ei ole nõus, nemad peavad siis oma selgesõnalise keeldumise ka – ma ei oskagi praegu öelda – arvatavasti digiloos väljendama,” sõnas Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu.
Kooliõe sõnul tuleb üsna palju ette olukordi, kus lapsevanem ja laps on tülli pööranud ning vaktsineerimise otsus on seepärast mõjutatud. Tulevikus hindab kooliõde noore kaalutlusvõimet ja tagab, et otsus oleks teadlik.
Lastevanemate liidu auliige Aivar Haller tõi näiteid uuringutest, mis ütlevad, et kuigi noorte loogiline mõtlemine areneb varakult, ei ole nende emotsionaalne otsustusvõime kuni 20-eluaastateni piisavalt küps, mistõttu on neile vastutusrikaste otsuste andmine problemaatiline.
“See tõenäoliselt on võimetekohane psühhiaatrile, aga väga väike tõenäosus, et see otsus on võimalik teha kooliõel. Ja nüüd teades veel seda, mismoodi noore inimese aju areneb ja et 18. eluaastaks sisuliselt võimalust kaalutletud otsuse tegemiseks emotsionaalselt laetud olukorras ei ole, siis me võime panna ennast väga keerulisse olukorda, seadustades selle. Kui lapsevanem on lapsega tülli läinud, siis see on igal juhul emotsionaalselt laetud olukord ja kas kooliõde on võimeline aru saama, mis siis tegelikult toimub selles noores inimeses praegu, selles hetkes? Et kas see on lihtsalt mingi selline hetkeprotest või see on sügavalt läbi tunnetatud ja kaalutletud juba varakult küpse noore inimese teadlik otsus? Ma kardan, et kooliõde ei ole selleks paraku kvalifitseeritud,” ütles Haller.
Kooliõe sõnul on noore otsustusvõime hindamine väga lihtsaks tehtud.
“Hästi konkreetsed küsimused. See ei ole niimoodi, et mina võtan nüüd kätte ja mõtlen oma peast midagi välja. See on õiguskantsleri büroo poolt ette valmistatud. Seal on kindlad küsimused, kindlad kriteeriumid,” sõnas Reinsalu.
Halleri sõnul oleme üks väheseid Euroopa riike, kus pärast koroonapandeemiat ei ole vaktsineerimise teemal avalikult arutletud.
“Parim, mida me saame praegu teha, me saame alustada ühiskondlikku diskussiooni sellel teemal. Me ei tohiks tormata. Me oleme tihtilugu teinud tormakaid otsuseid ja pärast kahetsenud,” sõnas Haller.
Sotsiaalministeerium saadab seadusemuudatuse kooskõlastusringile kolmapäeval.