„Pihtla mõisas me paneme kaks asja kokku. Esiteks on kohal tehnilise pääste üksus, kes rakendab tegelikkuses koolitustel omandatud teadmisi ja testib varustust. Teiseks on varisemisohtlik Pihtla mõis, mille varisemisohtlikud kohad on täna õhtuks toestatud. Lisaks võetakse maha ohtlik korsten,“ rääkis Roomet püstitatud eesmärkidest. Mitte vähemoluliseks pidas ta seda, et Saaremaa vabatahtlikud päästjad saavad testida rasketes ilmastikutingimustes erinevat varustust.
Reaalelus on selliseid oskusi päästjatel vaja kasutada loodusjõududest tingitud varingute likvideerimisel. Ette võib tulla inimeste päästmist varisemisohtlikuks muutunud hoonest, mis tuleb enne muuta ohutuks päästjatele kui päästetöödega pihta saab hakata ning tõenäoliselt tuleb täna olla valmis ka sõjaliseks rünnakuks, mille tagajärjel on hooned muutunud varisemisohtlikuks.
Pihtla mõisa olukorra hindas Roomet ohtlikuks. Tema kinnitusel püüavad nad ohu minimaliseerida. Kõik ohutsoonis viibijad kasutavad turvavarustust. Lisaks jälgib üks inimene pidevalt kogu tegevust. „Ta jälgib seina, akna ukse aukude püsivust ja annab muutustest koheselt teada, sest konkreetses lõigus töötava päästja vaateväli aheneb,“ selgitas Roomet.
Koostööna kutseliste päästjatega oli kohale kutsutud Kuressaare redelauto, mis lihtsustas tööde tegemist. Koostööd kutseliste päästjatega pidas Roomet väga oluliseks, sest terves Eestis on inimressurss piiratud. Samas oli ta üsna veendunud, et nii mõnegi vabatahtliku päästja kirjaga jope all toimetab sellel harjutusel sarnaselt temale kutseline päästja.
Tehnilise pääste üksuse liikmed on pärit erinevatest Saaremaa komandodest. Tulevikus peaks Saaremaal olema oma varustuspunkt esmase reageerimis varustusega. Ja suuremate sündmuste puhul tullakse saarlastele mandrilt appi. Samuti on saarlased valmis reageerima teiste piirkondade sündmustele.