Värske Soome teadlaste uuring annab uut teavet selle kohta, kuidas Kreml on püüdnud aastate jooksul Soomet endast sõltuvaks teha ja riigi otsuseid manipuleerida, vahendab Kauppalehti.
Teadlased juhivad tähelepanu sellele, et Venemaal on endiselt vähemalt üks „võimalik hoob Soome suunas“. Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Sinikukka Saari toimetatud aruande on koostanud märkimisväärne Soome teadlaste rühm.
Neljapäeval avaldatud uuring “Venemaa laiaulatuslik mõju Soomele 21. sajandil” heidab valgust vahenditele, mille abil Venemaa juht Vladimir Putin ja tema alluvad Kremlis juhtisid Soome poliitilist ja majanduslikku eliiti enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mis viis riikidevahelise püsiva lõheni.
Uurimus toob päevavalgele uue ja kummalise nö Venemaa vihje, mis anti 2021. aasta lõpus Soome kaitseväe endisele juhatajale Timo Kivinenile. „Päeval, mil tal oli plaanis pidada vestlus USA staabiülemate ühendkomitee esimehe Mark Milleyga, ilmus tema õuele pappkast, milles oli teekann ja talle ja Milleyle adresseeritud kirjad“ .
Venemaa huvidega arvestati nagunii
Uuringus märgitakse, et Soome välispoliitiline juhtkond arvestas niikuinii Venemaa huvidega ning riigi tippjuhtkonda praktikas ei kritiseeritud. NATO liikmeks kandideerimisest enne 2022. aastat Soomes vähemalt avalikult ei räägitud.
Soome välisminister aastatel 2015-2019 Timo Soini kirjeldab uurimuses, et Venemaa rakendas Soome vastu juba 2007. aastal ühepoolsete puidutariifidega reaalseid majanduslikke survemeetmeid, kuid Venemaa poliitika leitmotiiviks jäi koostöö tugevdamine nii majanduses kui kodanikuühiskonna tasandil.
Pärast Krimmi annekteerimist muutus Kremli joon jäigemaks ja võeti kasutusele uut tüüpi surveabinõud, sealhulgas suunati aastatel 2015–2016 suuri pagulasvooge Soome idapiirile, mis Soomet küll ärritas, kuid see polnud veel kõik.
Kummalised kingitused
Venemaa pani 2015. aastal Porvoos kaitseministri Jussi Niinistö pulmapeo ajal toime õhuruumi rikkumise väljaspool linna. Timo Soini on omalt poolt rääkinud tema välisministriks olemise ajal aset leidnud intsidendist, kus Venemaa asevälisminister Vladimir Titov lendas 2017. aastal oma esitlusele Helsingisse ja kinkis Soini samal päeval 18aastaseks saanud tütrele ehte, mida Soini pidas proovikiviks.
Venemaa mõjutustegevuse tuumaks peetakse Soome nö geoökonoomilist mõjutamist 2000. aastatel, see on uuringus üksikasjalikult kokku võetud. See tuletab meelde, kuidas Soome suurendas oma sõltuvust Venemaa energiast kuni 2016. aastani, mil umbes pool Soome energiatarbimisest ja 80 protsenti imporditud energiast pärines Venemaalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!