Kaitseväe diviisi staabi staabiohvitser major Taavi Liias ütles “Ukraina stuudio”, et Ukrainas valitsev krõbekülm ilm ei anna sõjas eelist kummalegi poolele. Küll aga märkis ta, et droonide kasutamine on lahinguvälja märgatavalt muutnud.
“Rünnakute arv on talvel iga-aastaselt veidi langenud, aga ei saa öelda, et külm ühele või teisele poolele selge eelise annaks. See takistab lennuvahendite liikumist: drooniakud peavad vähem vastu, helikopterid külmuvad ja lennukid vajavad jäätõrjet,” ütles Liias.
“Samas maapind kannab paremini. Logistikat on kergem teha ja ka ründevahendeid kasutada Vene Föderatsiooni poolt. Jalaväe puhul on Ukraina võitlejad ettevalmistatud lahingupositsioonidel, kus on natuke rohkem mugavust. Aga ründav Vene sõdur imbub sisse ettevalmistamata territooriumile, kus ta peab samade riietega mitu päeva külmas ootama, kuni talle toetust antakse,” rääkis Liias.
Liias sõnas, et külm mõjutav ka erinevat relvastust ja sõjatehnikat.
“Siin mitmed “Aktuaalse kaamera” lõigud on näidanud, kuidas suurtükk on kinni külmunud ja vajab tööd, enne kui uuesti tulistada saab,” ütles ta.
Rääkides rindejoonest ja lahingaktiivsusest, ütles ta, et alates selle nädala neljapäevast on lahingkontaktide arv märgatavalt tõusnud ja kõige kuumem koht on Pokrovsk ja selle ümbrus. Samuti toimuvad rünnakud ka Huljapole suunas ja ka Lõmani, Vovtšanski ja Kupjanski suunas.
Liiase sõnul üritavad venelased kuni kuueste gruppidega Ukraina alale sisse imbuda. “Sisse imbuvad väikesed üksused, kaks, kolm kuni kuus meest. Kui jagub tehnikat – mootorrattaid, ATV-sid, UGV-sid või meile tuttavaid UAZ-e, mille katus on ära lõigatud –, siis tullakse nendega, et saada kiiresti hallist tsoonist üle. Kui tehnikat pole, infiltreerutakse metsaste alade kaudu jalgsi, seljakott seljas,” rääkis Liias.
Liiase sõnul teeb liikumise keeruliseks droonide ülemvõim, aga ka sealt otsitakse nõrku kohti. “Kui ühe ruutkilomeetri kohta on õhus umbes 10 drooni, siis enamjaolt on need vaatlusdroonid. Pommitajatel ja FPV-droonidel on koormuse tõttu lennuaeg lühike. Vaatlusdroonid jälgivad ala ja püüavad suunata pommitajaid, kes sisseimbujaid hävitavad. Pärast pommi heitmist peab droon minema tagasi baasi, et uue pommitajaga sisse tulla, kuid selle ajaga on lahinguväljale tulnud juba uus grupp. Nii üleküllastatakse ala väikeste gruppidega, kes püüavad asulates jalga maha saada,” lausus Liias.
Liiase sõnul on droonide tõttu lahinguväli muutunud. “Doktrinaalselt võis brigaadi juhtimispunkt olla kolm-neli kilomeetrit tagapool, nüüd on see liikunud väga kaugele. Suurtükid ei saa laskeulatuse tõttu liiga kaugele minna, kuid kui varem olid nad rindest nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel, siis nüüd näeme neid maksimaalse laskeulatuse piiril ehk 10 kuni 12 kilomeetrit tagapool. Nad vaevu suudavad katta oma üksuste positsioone,” sõnas Liias.
Liias lisas, et seetõttu ei ole enam võimalik teha soomusüksuste koondamist varjatult ega viia suurt hulka kontsentreeritud soomust läbimurdeks. “Need ajad on tavapärasel viisil möödas. Seda ei saa välistada vaid siis, kui luuakse soodsad tingimused: lahinguväli suudetakse elektroonilise võitluse või õhutõrje abil pimedaks teha ja saavutada ülekaal püüdurdroonide näol,” rääkis ta.
Rääkides Vene droonist nimega Molnia ütles Liias, et see valmistab ukrainlastele peavalgu oma odava hinna tõttu.
“Molnia katsetustega alustati 2024. aasta lõpus. See täidab tühimiku lühimaa ja kaugmaa droonide vahel. Kui suured droonid nagu Geran-2 lendavad kaugele ja kannavad suurt lõhkepead, pole need piisavalt täpsed punkrite või soomusmasinate sihtimiseks. Molnia on keskmaa vahend, mis seda lünka täidab. On olemas küll Lancet, kuid selle hind on umbes 35 000 dollarit. Molnia maksab sõltuvalt tüübist vaid 300–350 dollarit. See hinnavahe ongi määrav. Tegemist on robustse vahendiga: kaks alumiiniumtoru, millele kinnitatakse tiiva- ja sabakomplekt ning elektrimootor. Lõhkepea saab ise valida,” ütles Liias.
Liias rääkis, et Molnia tuleb lasta alla või kasutada elektroonilist võitlust.