Kui soojal ajal mahuvad inimesed terviseradadele kenasti ära, siis talve tulles on õhus pisike tüli. Jalutajad süüdistavad suusatajaid küll laiutamises, küll laste ja koerte hirmutamises, suusatajad aga panevad pahaks, et muidu patseerijad lõhuvad suusaradu.
Kui võhikule tundub, et mis see suusaraja tegemine ära pole, pressid aga lume kinni ja jäljed sisse, siis tegelikult on selle taga suur töö.
“Tegelikult on suusaraja ettevalmistus just siis kui lund ei ole. Tehakse kõige suurem töö ära, rada kividest puhtaks, suurtest okstest, vajadusel siledamaks, planeeritakse ja siis jäädakse lund ootama,” ütles Palermo rajameister Argo Rohtmets.
Kui vabatehnikaraja jaoks peab lund olema 10 sentimeetrit, siis klassikajälje tegemiseks peab lund olema vähemalt poole rohkem.
“Klassikaks on täiesti omaette tööriist, mis on siin rulli taga, ja selle alla lastes tekivad kaks klassika joont. Ja siis nii ongi ehk siis alla lastes puudutab lund ja nüüd kui ATV hakkab seda tõmbama, siis tekivad klassika jooned,” sõnas Rohtmets.
Rajameistritööpäev algab enne südaööd ja rajatraktori või lahtise ATV roolis tuleb paar tundi, pikemate distantside puhul võib töö-öö venida ka seitsmetunniseks.
Raja tegemine on kallis lõbu. Kahe ja poole kilomeetrise raja tegemine ühel hooajal maksab 10 000 eurot, lisaks veel rajameistri sajad öötunnid.
Kõige kindlam viis rajameister välja vihastada on vahetult peale hooldust rajale minnes, sest suusarada peab viis tundi tahenema. Aga tuska teeb ka see, kui näed, et sinu hoolega tehtud rada on lihtsalt katki sõtkutud.
Kui rajameistrite nördimus avalikkuse ette ei jõua, siis suusatajate ja jalakäijate vaheline vaen kütab sotsiaalmeedias palju kirgi. Suusatajad ei saa aru, miks on vaja käia just nende jaoks ettevalmistatud rajal, jalutajatele aga jääb arusaamatuks, miks nad järsku ei tohi käia mööda teada tuntud teed ja mis õigusega need suusatajad seal laiutavad.
“Viimsis näiteks on näiteks hästi vähe siis, seal ongi päris lume rada, seal on hästi palju jalutajaid, sest nad on harjunud, et seal saab terviserajal jalutada. Siis nad jäävad jalgu, kui on trennid või niisama sõitmised,” kurtis suusataja Nora.
Keset rada jalutajatelt sõimata pole neiu veel saanud, aga kurja pilguga põrnitsemist tuleb ette.
“Eks see konflikt on tekkinud sellepärast, et liikujaid metsas on rohkem, vähem inimesi suusatab, rohkem inimesi tahab metsas jalutada ja suusatajad on läinud kurjemaks. Neil on kallimad varustused ja tahavad paremat suusarada, kui omal ajal,” rääkis Pärnumaa rajameister Eido Tasalain.
Kõige rohkem kahjustavad suusaradu augud, eriti sügavaid auke jätavad maha jooksjad.
“Kui sinna kepp läheb, siis põhimõtteliselt on väga suur tõenäosus, et see läheb katki, kuna tänased suusakepid maksavad üle 100 euro, siis ilmselgelt tekitab see viha suusatajatel, et temal on kulu,” lisas Tasalain.
Et jalutajad suusatajatega arvestada ei oska on rajameistrite sõnul üle-eestiline probleem. Tallinnas on probleem suurem, sest radu on vaid loetud kilomeetreid, sõitjaid aga palju.
Juba mitu aastat on terviseradadel kasutamist reguleerivad tahvlid ning Pirita suusaradu haldava Priit Aunroosi sõnul probleeme poleks, kui neist ka kinni peetaks.
“Pigem see, et mind ei huvita, minu õigus ja ma teen, mis tahan. Kui kommentaariumis lugeda, siis käib selline avalik vihkamine üksteise vastu. Käijad vihkavad suusatajaid ja vastupidi. Nii on,” ütles Aunroos.
Õigupoolest peaks mõlemad üsna hästi ühele rajale ära mahutuma, kui jalutajad liiguvad suusaraja vasakus ääres.
“Aga ärme käime selle klassikajälje peal. käime hästi seal ääres, kus on ka tugevam ja käime hanereas, mitte terve raja laiuses, siis ehk mahume kõik ära,” ütles Eido Tasalain.
Üheks võimalikuks lahendus oleks teha lisaks suusaradadele metsa ka jalutamisradu. Rakveres Palermo metsas seda juba tehakse, sama plaani peetakse ka Pirital.