Ta räägib, et kui seda kõike ise pole kogenud, on seda raske aduda, mis tunne on olla 100 protsenti looduse meelevallas, aga samas enesekindel ja tunda ennast turvaliselt tänu oma meeskonnale ja sellele paadile. «Tundsin isiklikult, et kõik on kontrolli all ja me teeme selle asja ära. Kahtlust ja päris hirmu ei olnud kordagi just tänu meeskonnale ja sellele paadile,» räägib Käosaar. Mõnevõrra hirmutav oli siiski kohtumine vaalaperega uue aasta alguses. Siis oli meestel veidi hirm naha vahel küll, sest kui hiigelsuur vaal oleks otsustanud paadi alt läbi ujudes ennast kergitada, oleks paat kummuli paiskunud.
Sõudmise ajal kuulasid mehed une peletamiseks muusikat. Karl leiab, et ookeanil viibimise tunnet kirjeldavad väga ehedalt paljud Inese laulud ja nii osutus tema lemmikmuusikaks sõuderetke ajal just Ines. «Väga paljud Inese laulu sõnad kirjeldasid erinevaid tundeid ookeanil ööbimise ajal,» ütleb Karl.
Vähesest unest tekkinud segadusetunne
Kuna ookeanil viibides sai magada vaid paari tunni kaupa, siis tekkis öösiti tihtipeale segadusetunne. «Lihtsalt ei saa aru, mis toimub ja kas elus on üldse midagi muud peale nende poolmärgade riiete, ebamugavuse ja pimeda ookeani,» rääkis Käosaar, kes tuli sõuderetkele seda kogemust kogema ja samas ka oma teadustöö pärast. Andres Käosaar on ekstreemsete keskkonnade meeskondi uuriv psühholoog. Sõuderetke ajal jälgis ta iseennast ja oma meeskonda uurides, mis olid need aspektid, mis aitasid meestel, kes on isiksustena väga erinevad, saavutada oma eesmärgi. Andres rääkis saates, et ta on rahutu hing, kes vajab uusi kogemusi ja pärast ekstreemset retke tunneb ta end nüüd rahulikuna.
«Ilmselgelt meid jääb ühendama see unustamatu kogemus,» tõdevad mehed.
Võistluse võitsid šveitslased, kes läbisid sama teekonna 31 päevaga. Eestlased tulid 43 paatkonna seas saadi 15. kohale.
Meeste saavutus näitab, et kõik on võimalik ja inimvõimete piirid on tegelikult suuremad kui võiks arvata.
Vaata «Hommik Anuga» saadet SIIN.