Terviseameti hinnangul on Indias ja Kagu-Aasia riikides leviva Nipah’ viiruse Eestisse jõudmine ja levima hakkamine ebatõenäoline, olgugi et viiruse sissetoomist siiski täielikult välistada ei saa, kirjutab BNS.
Oht Nipah’ Eestisse jõudmiseks on väga väike seetõttu, et viiruse looduslikke peremeesloomi Euroopas ei esine. Samuti on Aasias viiruse leviku suhtes välja kujunenud pidev ja tõhus seire, mida jälgitakse ka Eestis.
Nipah’ viirus on loomadelt inimestele leviv RNA-viirus, mis võib põhjustada rasket haigust ning kuulub epideemilise levikuriskiga haigustekitajate hulka. Viirus tuvastati esmakordselt 1999. aastal Malaisias ja Singapuris ning hiljem on haiguspuhanguid registreeritud eelkõige Lõuna- ja Kagu-Aasias, sealhulgas Bangladeshis.
Erinevalt hingamisteede viirustest ei levi Nipah’ viirus piisknakkusena. Nakatumine toimub peamiselt kokkupuutel haige looma, näiteks nahkhiire või sea sülje ja eritistega, samuti väga lähedase kontakti kaudu haige inimesega. Nakkus võib levida ka saastunud toidu, näiteks loomade süljega kokku puutunud puuviljade kaudu.
Haiguse peiteperiood on tavaliselt neli kuni 14 päeva, lähikontaktsed paigutatakse kuni 21 päevaks karantiini. Sümptomid võivad ulatuda kergematest vaevustest, nagu palavik, peavalu ja lihasvalu, kuni raskete hingamishäirete ja ajupõletikuni. Spetsiifiline ravi või vaktsiin Nipah’ viiruse vastu praegu puudub ning ravi on pelgalt toetav.
Indiasse ja Kagu-Aasia riikidesse reisijatel tuleks järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid, vältida kontakti loomade ja nende eritistega, tarbida ainult ohutult valmistatud toitu ning pesta või kuumtöödelda puu- ja köögivilju. Samuti ei soovitata tarbida toorest datlipalmi mahla. Terviseameti hinnangul puudub vajadus reisimisest loobuda.