Üks levinuimaid vigu, mida reise planeerides tehakse, on eeldus, et kõik puhkusereisid sarnanevad Euroopa-sisestele reisidele või suvise aktiivse puhkusega Eestis. „Iga sihtriik on oma eripärade ja oludega ning võib kaasa tuua riske, milleks tasub valmis olla. Näiteks tugev päikesepõletus, toidumürgistus, mereloomade põhjustatud vigastused või olukorrad, kus ilmastiku tõttu jäävad ära erinevad tegevused,“ loetles kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Samuti peaks arvestama võimalike reisitõrgetega. Näiteks troopilistes piirkondades võivad ilmastikuolud muutuda ootamatult: tormid, tugevad vihmasajud või lennugraafiku muudatused võivad mõjutada nii kohalejõudmist kui ka tagasisõitu.
Lisaks on oluline arvestada reisisihtkoha tervise- ja turvalisuse riskidega. „Mõned riigid nõuavad teatud vaktsineerimisi või meditsiinilisi tõendeid, mis võivad mõjutada kindlustuse kehtivust. Seetõttu on enne reisi planeerimist soovitatav alati konsulteerida kindlustuspakkujaga ja veenduda, et sinu valitud reisikindlustus katab kõik olulised riskid,“ lisas Kirsiste.
Euroopa ravikindlustuskaart alati ei aita
Euroopa Liidu riikides reisides on suureks abiks Euroopa ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada meditsiinilist abi samadel tingimustel nagu kohalikel elanikel. „See tähendab, et hädaolukorras on arstiabi kättesaadav, kuid mitte alati tasuta. Mõnes riigis tuleb maksta omaosalust või tegeleda hiljem bürokraatiaga, et kulud tagasi saada. Lisaks ei kata Euroopa ravikindlustuskaart näiteks meditsiinilist transporti kodumaale ega erakorralisi lisateenuseid,“ selgitas Kirsiste.
Seetõttu oleks mõistlik teha reisikindlustus, mis katab lisaks arstiabile ka ravikulud, meditsiinilise transpordi ja isegi reisiplaanide muutmisega seotud kulud. „Eriti oluline on reisikindlustuse tegemine Euroopa Liidu riikidest kaugemale reisijatele. Näiteks erakorraline meditsiinitranspordi teenus kaugetest riikidest Eestisse on sageli üks kulukamaid teenuseid,“ lisas Kirsiste.
Ekstreemsed tegevused nõuavad lisakaitset
Kui reisi ajal osaletakse tegevustes, mis võivad olla füüsiliselt ohtlikud või mille risk on kõrgem tavapärasest hotellipuhkusest, võib vaja minna spetsiaalset reisikindlustust. Näiteks kui on plaan teha ekstreemsporti, matkata keerulistes oludes või kui õnnetuse korral peaks olema vaja päästjate abi mägedes või veealuses keskkonnas. „Kuigi seiklusreisid pakuvad unustamatuid elamusi ja nende populaarsus on kasvanud iga aastaga, kaasnevad nendega ka suuremad riskid, mida tavaline reisikindlustus sageli ei kata,“ sõnas Kirsiste.
Samuti tasuks enne reisi mõelda, kas pagas ja näiteks spordivarustus on kindlustatud ning kas kõik vajalikud dokumendid on kaasas ja kehtivad ka mitu kuud pärast plaanitavat kojutulekut. „Lastega reisimisel tasub teada erisusi, mis kehtivad siis, kui laps reisib ilma mõlema vanemata või täiskasvanuga, kes ei ole tema seaduslik hooldaja. Kõige parema info saab Reisi Targalt veebilehelt,“ selgitas Kirsiste.
Reisile mineku eel lisaks lennupiletitele ja majutusele kontrollida üle kõigi dokumentide, sealhulgas Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ja kehtivus ning sõlmida reisikindlustus, kus lisaks meditsiiniabikindlustusele oleks ootamatute olukordade kaitseks ka reisitõrke- ja pagasikindlustus. Samuti tasub üle vaadata reisi sihtriigi tervise- ja turvanõuded. „Talvine soojamaareis võib olla ideaalne viis puhkamiseks, kuid ainult siis, kui selleks on hoolikalt ettevalmistusi tehtud,“ toonitas Kirsiste.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (18)