Rakvere on oodanud muusikamaja rajamist aastakümneid, sest linnas polegi olnud ühtegi suurema saaliga korralikku kontserdipaika. Selle ehituseks muudeti isegi seadust. Avamisel jagus kiitust ka ehitajale Revin Grupile.
Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa rääkis avamisel, et kultuurkapitali raha on läinud igati õigesse kohta. Samas nentis ta, et kultuurkapital on tegelikult vaid kassa ning tema ise seega kassapidaja. Ta meenutas, et Rakvere muusikamaja rahastamiseks muudeti seadust, sest vastasel korral oleks tulnud ehitamist oodata veel paarkümmend aastat. Nimelt nägi kehtinud seadus ette, et kultuurkapital tohib korraga rahastada vaid kahe riiklikult tähtsa kultuuriobjekti rajamist ning seda pingerea alusel. Rakvere oli aga Tartu südalinna kultuurikeskuse ja Narva Kreenholmi kultuurikvartali järel pingereas kolmandal kohal.
Kultuurkapitali juht kiitis ka ehitajat Revin Gruppi. “Tavaliselt kipub taoliste suurte hangete puhul ehitus ikka kavandatust kallimaks minema ja tähtajad kipuvad venima, aga saime plaanitud 22 miljoni euroga hakkama ja objekt anti üle õigeaegselt,” rääkis ta.
Kultuurkapital toetas hoone ehitamist 21 miljoni euroga, ehitushanke maksumus oli vaid veidi suurem. Küll aga tegi linn kulusid alates projekteerimisest kuni mööbli ja sildimajanduseni ning need ulatuvad kokku mitme miljoni euroni.
Loe rohkem, mida tehti muusikamaja avamisel Äripäevast.
Eriline asukoht
Rakvere Pauluse Vabaduskirik, kuhu muusikamaja rajati, pühitseti 16. juunil 1940. Järgmisel päeval sisenesid Eestisse Nõukogude Liidu väed. Kirik tegutses hoones kuni 1951. aastani, seejärel sai hoonest spordisaal. Kui Eesti taas vabaks sai, tagastati hoone Kolmainu kogudusele, kes müüs selle aastal 2016 80 000 euro eest Rakvere linnale.
Juba 2009. aastal korraldas Rakvere linn rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kirikusse muusikamaja rajamiseks. Konkursi võitis kavand “tintin’na:buli”, mille autoriteks Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Võidutöö sai ka ehitusprojekti aluseks.
Kultuurkapital kinnitas Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks 2021. aastal, ehitus algas 2023. aasta lõpul, nurgakivi pandi pidulikult maestro Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril 2024 ning siis avalikustati, et maja nimeks saab Ukuaru, mis tekitas päris palju poleemikat ja vastuseisu.
Juba järgmisel kolmapäeval 4. veebruaril antakse Ukuaru muusikamajas üle tänavused Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!