„Prantsusmaa pole põhimõtteliselt kunagi välistanud Venemaaga suhtlemist, tehes seda Ukraina ja tema Euroopa partnerite suhtes täiesti läbipaistvalt ning loomulikult eeldusel, et see on kasulik. Eurooplastel, kes on nüüd Ukraina peamised rahalised ja sõjalised toetajad, peab olema kanal oma huvide kaitsmiseks, delegeerimata vastutust kellelegi teisele,“ rääkis Barrot Liberationile antud intervjuus.
Barrot’ sõnul tuleb praegu 100% Ukrainale antavast rahalisest abist Euroopast. Ka suurem osa luure- ja sõjalisest toetusest tuleb Euroopast. „Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi algatusel viidi tihedas koostöös president Zelenskõiga läbi enneolematu sõjaline planeerimistöö, et tagada rahuleppega kaasnevad kindlad garantiid. Ukraina teab, et võib loota eurooplaste vankumatule toetusele,“ lausus Prantsuse välisminister.
Barrot’ sõnul ei näita Venemaa valitseja Vladimir Putin praegu mingeid märke siirast soovist liikuda rahu poole.
„Eelmisel nädalal sihtisid tema droonid esimest korda tahtlikult reisirongi, tappes viis reisijat. Sellel on nimi: see on sõjakuritegu. See lisandub vägistamistele, laste küüditamisele, veresaunadele ja julmustele. Need kõik on kuriteod, mis ei saa karistamata jääda,“ rääkis ta.
Välisminister märkis, et sõda, mida Kreml nimetab erioperatsiooniks, on Venemaa jaoks katastroofiline läbikukkumine. „1,25 miljonit surmajuhtumit, mida on rohkem kui kõik Nõukogude Liidu ja Venemaa inimohvrid alates 1945. aastast. 1000 surmajuhtumit iga päev rindel,“ ütles Barrot, „ja Venemaal ennustatakse 2026. aastaks majanduslangust.“
Barrot’ sõnul on viimane aeg, et Putin loobuks oma nõudmistest ja aktsepteeriks lõpuks relvarahu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)