Uue süsteemi järgi kehtib ühtne 700-eurone maksuvaba tulu kuus ehk 8400 eurot aastas. Isegi kui brutopalk ei muutu, saavad inimesed igakuiselt rohkem raha kätte. «Kui netosissetulek kasvab, kajastub see ka laenuvõimekuses. Kodulaenu puhul paneb just netopalk paika põhilised piirid,» ütles Pärgma. Tema sõnul annab suurem netopalk võimaluse julgemalt kinnisvaraturul ringi vaadata.
Kodulaenu suurus sõltub mitmest tegurist
See, kui palju on võimalik kodu ostuks laenu saada, sõltub kliendi sissetulekust, senisest finantskäitumisest ja olemasolevatest kohustustest. Pank hindab neid tegureid koosmõjus, et anda realistlik hinnang inimese võimele laenu kogu perioodi vältel vastavalt kokkulepitule tagasi maksta.
Lisaks sissetulekule mõjutavad laenusummat taotlejate arv, ülalpeetavad ning muud rahalised kohustused. «Igakuised laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole inimese sissetulekust, kuid paljude jaoks on turvalisem hoida laenukoormus pigem madalamal tasemel. Praktikas näeme oma klientide põhjal, et pea kolmveerand laenuvõtjatest hoiab laenumakse vahemikus 20–40 protsenti oma sissetulekust,» ütles Pärgma.
Keskmise palgaga kuni 10 000 eurot rohkem kodulaenu
«Eesti keskmise palga ehk ligikaudu 2100-eurose brutotulu juures on maksuküüru kadumisest tulenev netosissetuleku kasv juba selgelt tuntav. Keskmist palka ja sellest enam teeniv inimene saab nüüd palgapäeval kätte ümmarguselt 150 eurot rohkem kui varem. Kui eelmisel aastal laekus pangakontole ligi 1580 eurot, siis tänavu on see summa umbes 1730 eurot,» selgitas ta.
Suurem netosissetulek suurendab ka maksimaalset laenusummat. Näiteks kui keskmise palgaga ja ilma ülalpeetavateta taotleja maksimaalne kodulaenusumma oli mullu ligikaudu 104 000 eurot, siis tänavu on see tõusnud umbes 114 000 euroni.