Kui Amazoni juht ja kosmosetööstur Jeff Bezos kavatseb rajada lähiaastatel 5400 satelliidist koosneva võrgustiku, siis riskiinvestor Elon Musk taotles USA sideametilt luba läkitada orbiidile kuni miljon satelliiti, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Võistlus Maa orbiidi katmiseks satelliitidega jõudis äsja uue ja ambitsioonikama faasini. Eelmisel nädalal teatas Jeff Bezose raketitranspordifirma Blue Origin kavatsusest hakata järgmisest aastast rajama umbes 500 kilomeetri kõrgusele 5408 satelliidist koosnevat tehiskaaslaste võrgustikku. Leidub vähe inimesi, kes pole kuulnud, et Elon Muskil on selline süsteem juba olemas. Praegu töötab Starlinki võrgustikus umbes 9600 tehiskaaslast. Huvitav, millele loodab Jeff Bezos.
Amazoni asutaja kava tundub Muski loodu kõrval tagasihoidlik. Võib vist isegi öelda, et see on imepisike. Vaid mõni päev hiljem esitas Elon Muski SpaceX USA sideametile taotluse saata Maad ümbritsevatele orbiitidele kuni miljon tehiskaaslast. Muski jutus on alati teatav hulk fantastilist ambitsiooni. Seekord ei hoobelnud ta aga mõnes taskuhäälingus napsuselt sigaretisuitsu sees, vaid esitas distsiplineeritult ametkonnale ettevõtte taotluse.
Miljon liivatera pole midagi, aga keeruliste ja pelgalt juba kosmosesse transpordi mõttes väga kallite seadmete puhul kipub miljon tehiskaaslast tunduma abstraktse hulgana, ehkki kosmiliste mõõtmete kontekstis võib see olla kohane.
Lähiajaloost meenub, kui külma sõja kosmosevõidusõidu järel tormati üksteise võidu saatma maalähedasele orbiidile side- ja luuresatelliite. Nende hulka sattus ka mõni peamiselt rahuaegset uurimistööd tegev seade. Seekord meie peade kohal hoogustuv võidujooks on midagi argisemat ja ilmselt ka olulisemat. Käimas on võitlus sidetaristu, andmevoogude ja lõpuks planeedi digitaalse närvisüsteemi kontrolli üle.
Maast 500 kuni 2000 kilomeetri kõrgusel päikeseenergial töötavad tehiskaaslased hakkavad pakkuma võrreldes senise maise teostusega totaalsemat ja alati töötavat arvutusvõimsust. Lisaks interneti toimimisele asuvad need toetama suuremahuliste andmehoidlate ja loomulikult tehisintellekti toimimist.
Kosmoses on palju ruumi ja pikaks ajaks tagatud energiaallikas koos hea jahutusega. Maal vaieldakse ja arvutuskeskuste paigutamise üle, mida mõjutab kohalik ning geopoliitika. Need konkureerivad inimestega energia ja vee tarbimisel ning kergitavad kohalikku elukallidust. Samuti tekitavad üha suuremat muret geopoliitilised konfliktid ja kliimamuutused, mis võivad ohustada maailma ühendavate merekaablite turvalisust. Venemaa Ukraina vastase agressiooni käigus lõhutud maine sidetaristu tõi satelliitside eelised ka avalikku teadvusesse.
Jeff Bezosel on uuema tehnoloogia näol väike eelis. Muski Starlinki tehiskaaslaste keskmine eluiga on umbes viis aastat. Tänu madalalale orbiidile peavad need asukoha hoidmise nimel võrdlemisi palju tööd tegema, mistõttu on nende kasutusiga umbes seitse aastat. Sestap uuendab oma tehiskaaslaste võrgustikku ka Musk.
Erinevalt Muski seni pakutavast teenusest näeb Bezose äriplaan ette tavalisemate lõppkasutajate ühendamise asemel keskenduda massiivsete andmevoogude jaoks hajutatud andmekeskuste ning kriitiliste toimingutega taristu vajaduste teenindamisele.
Elon Muski kui vastuolulise inimese hinnangute kiuste on tegemist väga eduka töösturiga. Keskendudes suure ettevõtluse strateegilisele tõsiseltvõetavusele väärib tähelepanu ajastus. Ajal kui SpaceX laieneb agressiivselt orbiidile, kärbib Muski esimene lipulaev, autofirma Tesla, vaikselt oma ambitsioone. Firma teatas, et lõpetab mudelite S ja X tootmise ning suunab tähelepanu robootikale ja tehisintellektile. Pealtnäha võib tunduda see iseseisva nähtusena. Tegelikkuses on kõik omavahel tihedalt seotud.
Tehisintellekt ja sellega seotud robootika tarbib palju andmeid, arvutusvõimsust ja ühenduvust. Maapealsed võimalused hakkavad kasvavale nõudlusele kitsaks jääma. Seevastu Maa orbiidil on tagatud kiire ühendus, puuduvad kaableid segavad riigipiirid, keskkonna ja energeetika probleemid ning sinna ei ulatu enamus maisest poliitikast.
Suure äri mõttes peidab alanud võidujooks ka väärtusahelate uut vertikaalset integratsiooni. Mainitud töösturite ettevõtted ei ehita pelgalt sidevõrgustikku. Nad arendavad ja ehitavad kosmosetehnoloogiat, loovad maapealseid jaamu, valmistavad, omavad ja lennutavad transpordirakette, loovad tarkvara, TI-süsteeme ja lõppkasutaja rakendusi. Sisuliselt võisteldakse selle üle, kes asub kontrollima toru, mille kaudu voolab nii tehislik kui ka bioloogiline intellekt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.