Inimene ei pea ise toetust taotlema ega andmeid esitama, Sotsiaalkindlustusamet teeb toetuse saajad kindlaks olemasolevate andmete põhjal.
„Üksi elav pensionär on kõige suuremas vaesusriskis ning ühekordne toetus aitab hädavajalikke kulusid katta, ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Lisaks jätkame pensionide indekseerimisega ehk pensionid tõusevad jätkuvalt. Eakate ja nende lähedaste kulusid on vähendanud hooldereform ning pensionäridel on ka kõrgem tulumaksuvaba miinimum.”
Üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra arvutamisel on aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2kordne suurus, lähtudes eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta avaldatud Statistikaameti andmetest. Igal aastal kehtestatakse uus üksi elava pensionäri toetuse maksmise määr.
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teise kvartali keskmine vanaduspension 826,8 eurot. Selle 1,2kordne suurus on 992,16 eurot, mis ümardatuna täisarvuni on 992 eurot. Seega kehtestatakse pensionäritoetuse maksmise määr 2026. aastaks 992 eurot.
Toetus on suunatud üksi elavatele vanaduspensionieas olevatele inimestele, kelle pensioni netosumma jääb ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. septembrini alla 992 euro ning kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Pensioni netosumma on summa, mille pensionär iga kuu reaalselt kätte saab. Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta ega talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. 2026. aastal on riigieelarve järgi üksi elava pensionäri ühekordse toetuse suurus 200 eurot.
Riigieelarves on 2026. aastaks üksi elava pensionäri toetuse maksmiseks ette nähtud 16,7 miljonit eurot. Prognooside järgi tõusevad 1. aprillil pensionid indekseerimisel 5,4% ning 44aastase staažiga inimese brutopension ehk keskmise pensioni suurus on oodatavalt 861 eurot ja rahvapension 414 eurot, kuid lõplik prognoos selgub lähikuudel.