Tänapäeva maailmas ei ole tugevus see, et ma surun teised vaikima; tugevus on see, et ma suudan pinge all säilitada nii otsustus- kui ka dialoogivõime. Foto: Getty
Nädal tagasi vaatas mu sõber – kogenud juht – mulle otsa ja ütles: “Ma ei tunnista seda valju häälega, aga vahel ma igatsengi, et saaksin lihtsalt öelda: nii on, punkt. See lõputu koostöö ja arvamuste arvesse võtmine väsitab.” Järgmisel päeval ütles teine juht täpselt vastupidist: “Ma ei julge enam midagi otsustada – vastandlikke eriarvamusi on nii palju, et ükskõik mida ma teen, keegi on pahane.”
Need kaks lauset kirjeldavad hästi, mis juhtimisega praegu toimub. Ühelt poolt kasvab igatsus selguse järele. Teiselt poolt kasvab hirm, et iga otsus sütitab uue tulekahju. Ja nende kahe vahel nihkub vaikselt meie arusaam sellest, milline on hea juhtimine.
