Tehisaru tähtsusest saavad Eesti ettevõtjad aru, kuid palju on teadmatust ja kõhklusi. Selge on see, et tehisintellektiga tuleb tegeleda ja sellesse investeerida, kuid ebaselge on, kuidas TI kasutamisest hakata raha teenima, arutleb Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.
Valitsus käivitas koos tehnoloogiasektori tippudega ambitsioonika programmi Eesti.ai, mille eesmärk on tehisintellekti abil kasvatada Eesti majanduse mahtu kümne aastaga 50 protsenti.
See on möödapääsmatu algatus, sest tehisaru võimaluste kasutamine võib eri sektorites kujuneda lähiaastatel elu ja surma küsimuseks või muuta oluliselt inimeste positsiooni ja väljavaateid tööturul.
Aasta tagasi avaldatud maailma majandusfoorumi tuleviku töökohtade aruande kohaselt toob tehisintellekt kaasa selle, et aastaks 2030 on 39 protsendi praeguste töötajate oskused muutunud. Selleks, et nende muutustega kaasas käia, tuleb inimestel õppida tehnoloogilist kirjaoskust ning senisest olulisemaks muutuvad muu hulgas analüütiline ja loominguline mõtlemine. Kahaneb aga manuaalsete ja füüsiliste oskuste tähtsus.
Kui praegu teevad inimesed 47 protsenti tööülesannetest, siis järgmise nelja aastaga kahaneb see 33 protsendini ehk tehtav töö jaguneb võrdselt inimeste, masinate ja nende koostöö vahel.
“40 protsenti ettevõtetest tunnistas eelmisel aastal, et plaanib tööjõudu vähendada, kuna oskused vananevad.”
Raportist ilmnes, et 85 protsenti tööandjatest plaanib töötajaid täiend- ja ümberõpetada ning 70 protsenti palkab lähitulevikus töötajaid uute oskustega. 40 protsenti ettevõtetest tunnistas eelmisel aastal, et plaanib tööjõudu vähendada, kuna oskused vananevad.
Sellise kokkuvõtte tegi maailma majandusfoorumi eelmise aasta raportist Äripäeva turundusjuht Keit Alev mullu sügisel ligi 600-le Eesti eri piirkondades tegutsevale ettevõtjale esinedes. Tunnetasin neil neljas linnas toimunud kohtumistel, et TI tähtsusest saavad Eesti ettevõtjad aru, kuid on palju teadmatust ja kõhklusi. Selge on see, et TI-ga tuleb tegeleda ja sellesse investeerida, kuid ebaselge on, kuidas TI kasutamisest hakata raha teenima.
Kuna töötan Äripäevas, näen tehisintellekti arengu mõjusid, võimalusi ja riske kõige lähemalt meediasektoris. Viimased kaks aastat on tehisaru olnud meie teravdatud tähelepanu all. Kui alguses oli fookus sellel, kuidas tehisaru abil tööprotsesse efektiivsemaks muuta, siis nüüd mõtleme üha rohkem, kuidas tehisaru loodud võimaluste abil pakkuda klientidele lisaväärtust, et nad meie juurest tehisaru juurde ei läheks.
Meedia on üks neist sektoritest, mida TI areng oluliselt mõjutab ja kus tehisarust võib abimehe asemel saada vikatimees, mis mõnegi meediafirma tegevuse lõpetab. Suure osa meediamajade pakutavast sisust saab juba praegu tehisaru abil kätte oluliselt kiiremini.
Tõenäoliselt muudab TI sedagi, kuidas inimesed infot tarbivad. Näiteks võivad ekraanid asenduda kõrvaklappidega. Guugeldamise tähtsus väheneb ning üha harvem tullakse infot otsima konkreetsele uudisveebilehele, selle asemel antakse suuliselt käsklus TI-le, mis loeb soovitud info kõrvaklappidest ette.
See muutus ei puuduta ainult meediat, vaid tarbimist laiemalt. Ennustatakse, et vestlusrobotid muudavad oluliselt seda, kuidas inimesed ostlevad.
On võimatu täpselt ennustada, kuidas TI võib tulevikus konkreetset äri või ametikohta mõjutada. Kindel on aga see, et muutused tulevad ning seetõttu on oluline nii riigi, ettevõtte kui ka üksikisiku tasandil tehisaru kasutada ja sellega katsetada.
TI-maailmas ei kehti vanasõna “tark ei torma”. Arvan, et juba on eksinud need ettevõtjad, kes on äraootaval seisukohal ja otsustanud toimuvat eemalt jälgida, lastes TI-entusiastidest konkurentidel suuremad vead ära teha. Sellised ettevõtted lasevad käest tehnoloogia arenguga kaasnevad võimalused ning tulevikus on neil keerulisem tehisaru rongile hüpata.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.