2. veebruar 2026 kell 13:18

ERR kirjutas möödunud nädalal, et taaskord on sahtlist välja võetud Sotsiaalministeerium plaan lihtsustada vaktsineerimist koolides, lubades mõnel juhul vaktsineerida lapsi ilma lapsevanema nõusolekuta, kui meditsiinitöötaja hindab, et laps on piisavalt “kaalutlusvõimeline”. “Näeme selles plaanis mitmeid tõsiseid probleeme,” mis vajavad tähelepanu, märgib sotsiaalmeedias Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond.

 

Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond toob esile järgmised olulised punktid:

1.Vastutuse ja otsustusõiguse lahusus:
Kui vaktsineerimise tõttu tekib kõrvaltoime või pikaajaline kahju, jääb vastutus lapsevanemale, kuid otsustusõigus on lapse käes. See on juriidiliselt ja eetiliselt vastuoluline, sest vastutust ei saa panna isikule, kelle otsustusvõime ei hõlma kõiki riske.

2. Lapse teadlikkuse piiratus:
Noor inimene ei suuda adekvaatselt hinnata vaktsiini pikaajalisi riske, Gardasil 9 puhul näiteks reproduktiivtervise või haruldaste kõrvaltoimete mõju. Praktika on näidanud, et isegi täiskasvanud, kellel on kogu info ja teaduslik teave kättesaadav, ei süvene sageli vaktsiinide kõrvaltoimete või pikaajaliste riskide hindamisse. Lapsel on selline võime veelgi piiratum ja ta toetub tõenäoliselt meditsiinitöötaja autoriteedile, mida ei saa pidada teadliku nõusoleku andmiseks.

3. Teadusliku kindluse puudumine:
Uute vaktsiinide pikaajalised mõjud, näiteks Gardasil’i puhul hormonaalsed häired või võimalik viljakuse mõju, ei ole veel teaduslikult täielikult kindlaks tehtud ega välistatud. See tähendab, et otsustusvõime andmine lapsele on riskantne ja ebaõiglane. Samuti ei suuda olemasolevad uuringud garanteerida, et kõik kõrvaltoimed ilmneksid lühikese aja jooksul – mõnel juhul võivad tagajärjed avalduda alles aastate pärast.

4. Kohtuasjad ja praktikast tulenev õppetund:
USA-s on olnud mitmeid kohtuasju Gardasil’i kõrvaltoimete tõttu. Kuigi kohus on sageli tootjat kaitsnud argumendiga “puudub piisav tõendusmaterjal”, ei tähenda see vaktsiini ohutust. Ohvrid ja nende perekonnad peavad sageli leppima teadmisega, et vaktsineerimisele järgnenud tervisehäired saabusid juhuslikult ehk vastutus riskide eest jääb alati pere õlgadele.

5. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (ECHR), artikkel 8:
Artikkel 8 kaitseb perekonnaelu ning vanema õigust teha otsuseid lapse tervise ja heaolu osas ilma riigi sekkumiseta. Kavandatav muudatus, mis lubaks meditsiinitöötajal vaktsineerida last ilma vanema nõusolekuta, läheb otseselt vastu sellele põhimõttele.
Seisame oma laste ja lastelaste eest!

 

Lastevanemate liidu liige: laste vaktsineerimine vajab laiemat ühiskondlikku arutelu

Praegu peab alaealisel kooliõe juures vaktsineerimiseks olema lapsevanema kirjalik nõusolek. Pärast seadusemuudatust oleks vaja vaid kirjalikku keeldumist, juhul kui lapsevanem vaktsineerimisega nõus ei ole, kirjutab ERR.

Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõe Külli Reinsalu sõnul tuleb üsna palju ette olukordi, kus lapsevanem ja laps on tülli pööranud ning vaktsineerimise otsus on seepärast mõjutatud. Tulevikus hindab kooliõde noore kaalutlusvõimet ja tagab, et otsus oleks teadlik.

Lastevanemate liidu auliige Aivar Haller tõi ERR-ile näiteid uuringutest, mis ütlevad, et kuigi noorte loogiline mõtlemine areneb varakult, ei ole nende emotsionaalne otsustusvõime kuni 20-eluaastateni piisavalt küps, mistõttu on neile vastutusrikaste otsuste andmine problemaatiline.

“See tõenäoliselt on võimetekohane psühhiaatrile, aga väga väike tõenäosus, et see otsus on võimalik teha kooliõel. Ja nüüd teades veel seda, mismoodi noore inimese aju areneb ja et 18. eluaastaks sisuliselt võimalust kaalutletud otsuse tegemiseks emotsionaalselt laetud olukorras ei ole, siis me võime panna ennast väga keerulisse olukorda, seadustades selle. Kui lapsevanem on lapsega tülli läinud, siis see on igal juhul emotsionaalselt laetud olukord ja kas kooliõde on võimeline aru saama, mis siis tegelikult toimub selles noores inimeses praegu, selles hetkes? Et kas see on lihtsalt mingi selline hetkeprotest või see on sügavalt läbi tunnetatud ja kaalutletud juba varakult küpse noore inimese teadlik otsus? Ma kardan, et kooliõde ei ole selleks paraku kvalifitseeritud,” ütles Haller.

Kooliõe sõnul on noore otsustusvõime hindamine väga lihtsaks tehtud. “Hästi konkreetsed küsimused. See ei ole niimoodi, et mina võtan nüüd kätte ja mõtlen oma peast midagi välja. See on õiguskantsleri büroo poolt ette valmistatud. Seal on kindlad küsimused, kindlad kriteeriumid,” sõnas Reinsalu.

Halleri sõnul oleme üks väheseid Euroopa riike, kus pärast koroonapandeemiat ei ole vaktsineerimise teemal avalikult arutletud.

“Parim, mida me saame praegu teha, me saame alustada ühiskondlikku diskussiooni sellel teemal. Me ei tohiks tormata. Me oleme tihtilugu teinud tormakaid otsuseid ja pärast kahetsenud,” sõnas Haller.

Sotsiaalministeerium saadab seadusemuudatuse kooskõlastusringile kolmapäeval.

 

Allikad: viited/lingid artikli sees

 

Toimetas Mariann Joonas