Õnnetused töökohal juhtuvad sageli täiesti tavapärastes olukordades, kus rutiin kipub ettevaatlikkust vähendama. Just seetõttu on oluline ohutusest rääkida järjepidevalt: nii tööandjate, töötajate kui ka õppijate tasandil. Tööohutuse kultuur ei teki üleöö, vaid kujuneb teadmiste, harjutamise ja eeskuju kaudu – ning iga eksimus võib kalliks maksma minna.
Selle teema aktuaalsust kinnitab ka statistika. Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel juhtus jaanuaris 273 tööõnnetust. See number näitab, et tööõnnetused ei ole haruldased erandid, vaid reaalsus, millega tuleb teadlikult tegeleda.
Õnnetus rihthöövelpingiga tööõpetuse tunnis
Õigete töövõtete kasutamine algab enamasti väljaõppest – järgneva näite puhul juba koolipingis. Kahjuks kasutas tööõpetuse õpetaja valeid töövõtteid ning kogu klass sai selle kaudu valusa, kuid õpetliku näite võimalike tagajärgede kohta.
Õnnetus juhtus praktilise tunni ajal, kui õpetaja töötas rihthöövelpingiga. Töö käigus jättis ta kasutamata lükkepulga – abivahendi, mille eesmärk on hoida käed ohutsoonist eemal. Detaili käsitsi suunamisel sattus õpetaja vasak käsi pöörleva lõiketera vastu ning tagajärg oli raske: sõrme osaline amputatsioon.
See juhtum tuletab meelde, et ohtlikud töövahendid ei küsi ametit, kogemusi ega töökeskkonda. Ohutusnõuete järgimine ja õigete abivahendite kasutamine peab olema harjumus – ning hoolas ja tähelepanelik tuleb olla kõigil.
Juhtunu ei olnud seotud tehnilise rikkega ega ootamatu olukorraga. Tegemist oli tavalise päevaga, kus oht realiseerus hetkega. Rihthöövelpink on töövahend, millel on kolm ohutegurit – pöörlev lõiketera, müra ja tolm. Need ohutegurid jäävad samaks sõltumata sellest, kas masinat kasutatakse kodus, tööl või õpperuumis.
Ohutuskultuur algab koolist
„Ennetustegevus tööõnnetuste ärahoidmiseks peab algama varakult – sellest, mida koolilapsed näevad ja kogevad enne tööellu jõudmist,” ütles Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor-uurija Janika Rõõmus. „Klassiruumis nähtud käitumismustrid kanduvad üldjuhul hiljem edasi ka päris töökeskkonda. Seda nägime ka eelmise aasta kevadel kujunenud statistika pinnalt: just noortega juhtus raskete tagajärgedega õnnetusi.”
Sageli seostatakse raskeid tööõnnetusi eelkõige tööstuse või ehitusega, kuid eelkirjeldatud juhtum kinnitab, et õnnetused võivad juhtuda ka näiliselt ohutus keskkonnas. Tööõpetuse klassides kasutatavad masinad on võimsad ning eksimuse hind võib olla väga kõrge.
Õpetaja ei ole ainult töövahendite kasutaja, vaid ka eeskuju, kelle hoiakuid ja käitumist õpilased märkavad ning paratamatult jäljendavad. Seetõttu peab ohutu töökorraldus olema koolikeskkonnas nähtav ja järjepidev – just praktilised harjumused ja kogemuslikud õppetunnid jäävad õpilastele meelde märksa kauemaks kui ükski teoreetiline juhis.