Levinud arvamused upsakatest mulkidest või naljatlevatest hiidlastest ei leia teaduses kinnitust. Tartu Ülikooli teadlaste mahukas analüüs näitab, et eestlaste iseloom on piirkonniti üllatavalt ühetaoline ja erinevused tulevad välja alles neid piltlikult öeldes statistilise mikroskoobiga vaadates.
Rahvasuus ringlevad stereotüübid omistavad eri maakondade elanikele kindlaid iseloomujooni. Näiteks usutakse, et saarlased on muhedad naljamehed ja mulgid hoiavad nina püsti. Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia professor René Mõttus lükkab need uskumused värske uuringu toel ümber. Ajakirjas Journal of Personality avaldatud töös analüüsisid teadlased ligi 80 000 eestlase isiksuseomadusi, tuginedes Eesti geenivaramu andmetele.
Tulemused maalisid Eestist pildi, mis on teadlase sõnul esmapilgul üsna ühetooniline. “Suur sõnum on see, et eestlased on ühesugused igal pool Eesti sees. Saarlased ja hiidlased on samasugused kui mulgid, võrulased ja virulased. Ega suurt vahet ei ole – tavakeeles tähendab see seda, et selle põhjal, kus keegi on sündinud või kus keegi elab, me midagi tema isiksuse kohta öelda ei saa,” kirjeldas Mõttus saates “Labor”.
Professor lisas, et kuigi folklooris võivad piirkondlikud eripärad tooni anda, siis andmetes see ei kajastu: “Mulgid jah, ja saarlased ja hiidlased võivad seal kembelda ja oma anekdoote teha üksteisest, aga tegelikult on nad keskmiselt samasugused.”
Igav kaart ja statistiline mikroskoop
Kui teadlased oma tulemused kaardile kandsid, ei joonistunud sealt esiti välja midagi põrutavat. “See on väga igav kaart, mis on põhimõtteliselt üks. Me saame kaardi huvitavamaks teha siis, kui me suumime sinna sisse, võtame pisikesed erinevused ja võimendame need üles – siis me saame joonistada sellise (huvitavama) kaardi,” selgitas Rene Mõttus.
Kui teadlased oma tulemused kaardile kandsid, ei joonistunud sealt esiti välja midagi põrutavat. Autor/allikas: Rene Mõttus jt/Journal of Personality
Mikroskoopilised erinevused ei ole siiski juhuslik müra, vaid neil on reaalne seos piirkonna sotsiaalmajandusliku näoga. Teadlasi huvitas, kas need õhkõrnad variatsioonid on seotud muude tunnustega. “Näiteks poliitilised eelistused piirkondade vahel varieeruvad, kus valitakse pigem parempoolseid ja kus vasakpoolseid kandidaate, see on natukene isiksuseomadustega seotud,” rääkis professor.
Ühe näitena tõi ta välja ettevõtluse: “Ettevõtlikumad inimesed kalduvad olema ekstravertsemad. Hüpotees oli see, et ka piirkondades, kus elavad keskmiselt veidi ekstravertsemad inimesed, on ettevõtluse käive – kui palju ettevõtteid tekib ja kui palju neid kaob – suurem, ja see tõesti oli nii.”
Teaduslik ennustus ja vaimne tervis
Uuringu aluseks olev andmestik on maailmas ainulaadne, hõlmates umbes seitse protsenti täiskasvanud Eesti elanikkonnast. Sellise ulatusega populatsiooniuuringut ei ole Rene Mõttuse sõnul mujal maailmas õnnestunud teha. Lisaks regionaalsetele erinevustele kasutavad teadlased seda ressurssi vaimse tervise riskide prognoosimiseks.
Mõttus tõi välja uue suuna, kus isiksuseomaduste põhjal suudetakse võimalikke probleeme ette näha enne arsti poole pöördumist. “Meil on praegu avaldamisel üks töö, kus me püüame ette ennustada inimest, kes läheb ja pöördub arsti juurde teatud vaimse tervise diagnoosiga, kuid kes ei ole käinud arsti juures üle viieteistkümne aasta, nii et meil ei ole mingit informatsiooni, mille põhjal arvata, et on risk,” kirjeldas ta.
Tulemused on lootustandvad. “Üllatavalt täpselt selle suure ennustamatuse kontekstis me saame teha ennustusi, kellel tekib vaimse tervise probleem ja ta läheb otsib sellega abi. Põhimõtteliselt on meil võimalik ennustada riski ja tulevikus on võimalik seda kuigi palju ennetada,” lootis Mõttus.
Teadmine võib anda tulevikus perearstidele ja psühholoogidele paremad võimalused probleemide märkamiseks enne nende süvenemist. Kokkuvõttes kinnitab teadus siiski vana tõde. Inimestele tuleb läheneda individuaalselt, sest piirkondlik silt inimese iseloomu kohta suurt midagi ei ütle.