„Kui viie aastaga on toiduhinnad tõusnud umbes 60 protsenti, siis on täiesti loomulik, et inimesed muutuvad äärmiselt hinnatundlikuks,“ ütles Sirje Potissepp Kuku „Hommikuraadios“. Tema sõnul ei ole hinnatõusud tekkinud ühe teguri tõttu, vaid mitme kriisi koosmõjul: kallinenud tooraine, kasvavad tööjõukulud, kõrged energiahinnad ja maksutõusud.
Potissepp ütles, et toiduainetööstus on kahe surve vahel. „Ühelt poolt on põllumajandustootjad, kelle sisendhinnad pidevalt kasvavad ja kes ootavad õiglast tasu oma tooraine eest. Teiselt poolt on kaubandus, mis survestab hindu alla, sest tarbija on väga hinnatundlik,“ selgitas ta.
Tema sõnul ei ole võimalik hindu kiiresti ja meelevaldselt alla tuua, isegi kui mõni kulukomponent ajutiselt odavneb. „Hinnakujundus ei käi nii, et üks sent läheb odavamaks ja hommikul on hinnad poes madalamad. Kui tööjõukulud, elekter ja tooraine kallinevad, siis see kajastub paratamatult lõpphinnas,“ ütles Potissepp.
Tarbijakäitumine on tema hinnangul selgelt muutunud. „Inimestel justkui on raha, aga nad hoiavad seda. Toidu pealt püütakse kõige rohkem säästa,“ märkis ta, lisades, et võrreldes 2008.–2010. aasta majanduskriisiga on praegune ebakindlus isegi suurem.
Potissepp lükkas ümber väited ulatuslikest toidupettustest Eestis. „Eesti tootjad on tarbijate suhtes ausad. Kogu info on pakendil olemas ja seda tasub lugeda,“ ütles ta. Pakendite väiksemaks muutumist selgitas ta eelkõige sooviga hoida hindu kontrolli all olukorras, kus tootmiskulud pidevalt kasvavad.
Probleemina tõi Potissepp esile ka impordi ja kaubanduse omamärgitoodete osakaalu kasvu. „See on ohtlik trend meie toidujulgeolekule ja Eesti tootjatele. Kui koduturul ei müü, siis kus sa müüd?“ küsis ta. Tema sõnul ongi paljude ettevõtete jaoks ainus väljapääs ekspordi kasvatamine.