Sotsiaalmeedias ütlevad inimesed üha enam, et ülikallis elektrihind ilmus koos Kaja Kallase “päikesetõusuvalitsusega”.
Ukraina sõda algas 2022. aasta 24. veebruaril, päeval, mil Eesti tähistas iseseisvuspäeva. 2021. aasta septembris tegi EKRE volikogu hoiatuse, et elektrihind hakkab “tänu” Kaja Kallase valitsuse energiapoliitikale kerkima ja detsembris, umbes kaks kuud enne Venemaa sissetungi oli esimene hinnavapustus. Juulis tuli esimene hinnatõus keset suve, mis siiani oli ebaloomulik.
Hiljem üritati elektrihinna tõusu seletada Ukraina sõjaga, aga see oravalik katastroof sai alguse enne sõda. Reformierakond väitis hiljem hinnatõusu taga olevat veel ka selle, et Venemaa energiakandjad muutusid ettearvamatuks, aga Vene gaasi ja nafta kasutamist hakatakse Euroopas piirama alles nüüd, neli aastat pärast sõja algust.
Kaja Kallas õelutses ka rahva kallal, parastades: “Saite nautida odavat elektrit…”, kui NordPooli börs hakkas elektrihinna rekordeid lööma. Pärast seda on elektrihinnale taotud juurde üha uusi ridu, nagu saartalitustasu, desünkroniseerimistasu jne, kasvavast võrgutasust rääkimata.
Peamine elektrihinna kergitaja on olnud rohepööre oma tuulikute ja päikesepaneelide ning põlevkivienergeetika väljasuretamisega. Siis algas ka infosõda: subsideeritavat tuule- ja päikeseenergiat tutvustati odavana, kvootide ja piirangute alla maetud põlevkivienergeetikat aga kallina. See libainfo kõlab kõrgete võimupoliitikute, nagu Andres Suti suust siiamaani.
Praegu pole midagi enam teha, õnneks töötab aeg libaenergeetika kahjuks. Mida “sutid” ka ei susiseks, Rootsis ja mujalgi lähevad tuulepargid pankrotti, Ameerika naaseb fossiilsete kütuste juurde ja kliimavõitlus kukub kokku. Variseb see müüt nagunii, aga see jõuab veel palju maha teha, muuhulgas tappa Eesti majanduse.
Sotsiaalmeedia on tark: “Igatalvine kõrge elektrihind saabus koos “Päikesetõusu Valitsusega”. Ennem seda ei teadnud siin maanurgas eriti keegi, et elekter mingil põhjusel nii haruldaseks muutuda võib, et molekulid punasesse raamatusse kanda tuleks.
Elekter lihtsalt oli olemas, kui teda vaja oli ja keegi ei soigunud selle hinnast ega vaevarikkast tegemisest. Nüüd aga… ahvist arenenud oravate kindlakäelisel juhtimisel, jääb varsti mulje, et kõige lihtsam oleks elektrit siis saada, kui katelt rahapakkidega köetaks.”
Uued Uudised
Lisatud värske ja vastik uudis:
BNS – Elektri hind teeb Nord Pooli börsil teisipäeval taaskord järsu hüppe, kerkides esmaspäevaga võrreldes 23,5 protsenti 385,35 eurole megavatt-tunnist.
Eriti terav hinnatipp ootab tarbijaid ees õhtul kell 17:00–17:15, mil megavatt-tunni eest tuleb maksta lausa 655,48 eurot. Päeva soodsaim hind on 106,69 eurot kell 01:00–01:15. Kogu ööpäeva vältel püsib elektri hind üle 100 euro.
Lätis ja Leedus kujuneb keskmine hind Eestiga täpselt samaks. Soomes on elekter marginaalselt kallim, makstes keskmiselt 386,24 eurot megavatt-tunnist.
Võrdluseks, esmaspäeval oli elektri keskmine hind 312,12 eurot.