Kui senise vastuvõtukorra järgi pidi õppimiskoha pakkumine gümnaasiumi või kutsekooli toimuma 19. juunil, siis nüüd toimub see 9. juunil. Gümnaasium koostab õpilaskandidaatidest paremusjärjestuse ja avalikustab selle kodeeritult sisseastumise infosüsteemis ning teeb õpilaskandidaatidele kooli vastuvõtmise ettepanekud 9. juunil.
“Saime gümnaasiumitelt tagasisidet, et varasem 19. juuni on liiga hilja, jääb liiga suve peale nii koolide kui laste vaates. Nüüd oleme kuupäeva koolidega läbi rääkinud ja toonud selle 10 päeva varasemaks, ehk siis see koolikoha pakkumine toimub nüüd 9. juunil. See on muudatus, mis ringleb praegu kooskõlastusringil,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Venno rääkis, et põhikooli lõpueksamite tulemused on päris kindlasti selleks ajaks teada, lisaks on teada ka aastahinded, sest aastahinded peab välja panema 1. juuniks. “Neid siis järgmised koolid ka infosüsteemist SAIS, kuhu lisanduvad ka üldhariduskoolid, juba näevad,” sõnas Venno.
Sellel aastal lükati ka põhikooli lõpueksamid varasemast ettepoole, mis tõi kaasa õpetajate mure, et lapsed peavad viimase otsa aineprogrammidest väga kiiresti selgeks saama. Muret jagati ka haridusministeeriumiga.
“Jaa, me oleme koolide tagasisidet kuulanud, aga põhikooli lõpetamise protsessi kuupäeva me selle tagasiside põhjal muutnud ei ole, sest näeme, et uus korraldus, mis eelmisel aastal esimest korda rakendus, sobitub väga hästi põhikooliõpilase kooli lõpetamise kui järgmisesse astmesse liikumise protsessi,” lausus Venno.
Venno ütles, et õpilaste kooli lõpetamise ja järgmisse astmesse mineku vaatest on eksamite varasemaks toomine läinud hästi, aga koolidele on harjumine või muudatus olnud pisut keerukam.
Venno lisas, et koolid peavad selle protsessi mitu korda läbi tegema, et see sujuvamaks muutuks. “Seda peavad mitu korda läbi mõtestama ka õpetajad, kes ütlevad, et nad ei jõua materjale läbitud. Ministeerium tegi eristuskirjad juba ka eelmisel õppeaastal, kus anname soovitused ja vihjed selle kohta, missugused teemad võib rahumeeli jätta enne põhikooli lõpueksameid läbimata ja millega võib tegeleda hiljem,” sõnas Venno.
“Me loodame, et õpetajad neid materjale ka veel rahulikult vaatavad ja arvestavad. Eelmise aasta eksamite tagasiside põhjal võib öelda, et eksamitöödes polnud midagi, mida keegi plaanis õppida alles maikuus,” lisas Venno.
Lõpueksami lävend säilib, järeleksameid enam ei tehta
Sellest kevadest jõustuva korra järgi ei tehta riiklikel eksamitel läbikukkunutele enam kooli järeleksameid, aga põhikooli lõpueksamite lävend säilib.
“Põhikooli lõpueksamite 50 protsendi lävendit vaatame statistikaks, sest see on märk õpilaste tasemest. Aga tema lõpueksami tulemus, mida kajastame protsendina ka tema lõputunnistusel, ei takista enam õpilase edasiliikumist järgmisesse kooliastmesse. Seega ta lõpetab põhikooli ka siis, kui ta on saanud alla 50 protsendi eksamitöö tulemustest. Järeleksameid aga enam ei tehta, sest kooli järeleksami tulemus ei ole sama usaldusväärne kui on riiklik eksam,” rääkis Venno.
“Peame hakkama omandama seda mõtteviisi, et kui laps on ka saanud alla 50 protsendi, näiteks 45 võib-olla on see 30, siis me näeme, et tal on seal õpilünk, mida ta nädalaga ei täida. Rõhk on rohkem sellel, kuidas õpilünka aidata õpilasel täita ja ta uuesti järje peale aidata. Seda saab teha mitmel viisil,” sõnas Venno.
Omavalitsused on samas mures, kuhu lävendi alla jäänud lapsed suunata.
Venno ütles, et ministeerium loodab väga, et need järgmise astme koolid ükskõik kas gümnaasiumi või kutseõppeasutused, on valmis õpituge nendele noortele ka pakkuma.
“Kui peaks juhtuma, et see laps oma õpitulemustega – aastahinnete ja eksamitulemuste põhjal – tõesti mitte kuhugi kooli õppima ei pääse, siis on temale uus õppevorm ettevalmistav õpe, kus saab oma õpilünki pisut täita ja saada tuttavaks ka mõne uue ameti või kutsega,” lausus Venno.
Lõpueksamite lävend säilib, aga selle peamine idee on õpitulemuste monitoorimine.
“Lävendit kasutame seiramiseks, sest on mõistlik jälgida, kas laps vajab tuge. Me ei rakenda seda enam niisugusel kujul nagu varem, et selle lävendi järgi tehtaks järeleksamit või et lävend oleks kuidagi takistuseks edasi liikumisel või järgnevatel tegemistel,” ütles Venno.
GAG: me pole muudatuse üle rõõmsad
Meie kooli õpetajate arvamus on see, et väga kiireks läheb kevadel. 10 päeva on ikkagi väga väärtuslik aeg. Praegu mõtleme koolis variante, kuidas seda kompenseerida. Kas tunde ümber paigutada, et see aeg tasa teha, sest läheb kiireks,” sõnas GAG-i progümnaasiumi õppejuht Kersti Kukk.
“Kuna riigi pole tulnud konkreetseid juhiseid, kuidas õppetööd kogu riigis teisiti teha, siis iga kool peab ise jalgratast leiutama ja see teeb asja keeruliseks. Oleme ka teiste koolidega nõu pidanud ja nemad ütlevad, et nad polegi midagi teinud ja loodavad lihtsalt, et õpilased teevad lühema ajaga eksamid ära. Meil praegu käivad arutelud, kuidas seda aega efektiivselt ära kasutada. Me ei ole selle muudatuse üle rõõmsad,” lausus Kukk.
Ka põhikooli lõpueksamite varasemaks toomine tegi koolile kevade kiireks, sõnas Kukk. “Selline teadmiste kinnistamise aeg ja kordamise aeg enne eksamit jäi ära. Väärtuslikku õppimise aega jäi puudu. Õpilased läksid otse tundidest eksamile,” lausus Kukk.
Õpilaste eksamitulemused olid enam-vähem samad kui varem.
“Neli õpilast kogu lennust esimese hooga ei teinud eksamit ära. Aga umbes samamoodi on olnud ka varem. Tulemustes nii suurt muutust polnud, aga õpilaste ebakindlus oli suurem. Õpilased igatsesid rahulikku kordamiseaega. Varem oli eksamiperiood, kus nad said rahulikult ühele asjale keskenduda. Praegu on reaalsus see, et eksamite vahel tunnid toimuvad edasi,” lausus Kukk.