Kestlikkusest räägitakse täna pea igas valdkonnas, ka ehitus ei ole siin erand. Olgu tegemist ärihoonete või korterelamutega, üha enam väärtustatakse lahendusi, mis kestavad ajas. Lühidalt võiks jätkusuutliku ehituse põhimõtte kokku võtta nii: hooned rajatakse selliselt, et need peaksid ajahambale vastu ja säilitaksid oma kvaliteedi ka aastakümnete möödudes.
Lihtne viis kestlikkuse pikaajalise mõju mõistmiseks on vaadata linnapildis olevat hoonet täna ja võrrelda seda Google Street View’s kümne aasta taguse pildiga. Mõned ehitised näevad juba kümmekond aastat hiljem väsinud ja amortiseerunud välja, samas kui teised pole peaaegu üldse muutunud. Tihti peitub erinevus just materjalivalikus ja ehituskvaliteedis.
Seega võib küll soetada endale kinnisvara tuttuude hoonesse, aga kui selles on kasutatud mittevastupidavaid materjale, hakkab see aastate jooksul suurt rolli mängima ja maja välimust räsima. Fassaadid kuluvad, tehnosüsteemid vajavad enneaegset väljavahetamist ning hoone üldmulje kannatab. Kõik see kajastub paratamatult ka kinnisvara hinnas.
Taskukohane ülalpidamine ja kasutusmugavus
Samuti on tänaseks kujunenud arusaam, et kestlik hoone peab olema mitte ainult vastupidav, vaid ka mugav ning taskukohane ülal pidada. See tähendab eelkõige tõhusaid lahendusi, mille puhul hooldus- ja energiakulud ei muutu elanike jaoks liigselt koormavaks.
Arvestades energiahindade kõikumist ja üldist elukalliduse kasvu, on madalamad igakuised kulud pikaajaliselt väga oluline argument kinnisvara valikul. Energiatõhus ja kvaliteetselt ehitatud hoone ei ole seega ainult keskkonnasõbralikum, vaid pikas perspektiivis ka koduomanikule rahakotisõbralikum.
Kliimamuutuste tähtsus
Mida aeg edasi, seda enam toovad kliimamuutused ka meie regiooni äärmuslikumaid ilmastikutingimusi. Seetõttu pööratakse sellele ka elamuarenduses aina rohkem tähelepanu. Näiteks kui büroohoonetes on jahutussüsteemid olnud standardiks juba paarkümmend aastat, siis korterelamutes ei ole see seni iseenesestmõistetav olnud. Nüüd aga mõeldakse selle peale teadlikumalt.
Suviste kuumaperioodide sagenemise tõttu paigaldatakse jahutuslahendusi järjest enam ka kortermajadesse. Kui varem oli see pigem tavapärane päikesepoolsetel elupindadel ja hoone kõrgematel korrustel, siis täna on see üha levinum lahendus ka teistes korterites. Lisaks kasutatakse hoonete akendel ülekuumenemise vältimiseks üha enam päikesekaitsefaktoriga klaase.
Samas mõtlevad kinnisvaraarendajad uute hoonete rajamisel aina enam ka loomulikule varjestusele, mis aitaks jahutuskoormust vähendada. Toon näiteks Tallinna südalinna kerkiva Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku kõrghoone, kus maja iga korrust hakkavad ümbritsema rõdud, mis on täna veel kõrghoonete puhul harv nähtus. Rõdud peatavad osa kuumusest ja päikesekiirgusest kinni, muutmata kortereid seetõttu liiga palavaks.
Sama maja jahutamisel hakatakse kasutatama innovaatilist lahendust, kus maapind toimib loodusliku jahutusallikana. Ruumide jahutamisest tekkiv jääksoojus, mis tavapäraselt juhitakse õhku, suunatakse hoopis kandevaiades paiknevate torude kaudu maasse. Nii toimivad hoone konstruktsioonid aktiivselt energiasüsteemi osana.
Taskukohased lahendused
On oluline rõhutada, et kõik jätkusuutlikud lahendused ei pea olema tehniliselt keerukad või väga kulukad. Näiteks mõjutab elukeskkonna mugavust oluliselt ka hoonete välisilme. Heledates toonides fassaadid ja katusepinnad peegeldavad päikesekiirgust ning aitavad hoida ruumide temperatuuri madalamana. Samuti aitavad heledamad teekatted hoone ümbruses vältida suvist „kõrbeefekti“, mis linnaruumis kergesti tekkida võib, kui puudub piisav haljastus ja loomulik varjestus.
Kui varem mainitud energiasäästlikkus ja seda näitava -märgise tasemed on kinnisvaraturul juba ammu standard, siis kestliku kinnisvaraarenduse oluliseks kvaliteedimärgiks peetakse ka LEED-sertifikaati. See kinnitab, et hoone projekteerimisel ja ehitamisel on järgitud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kasutatud selleks sobivaid materjale ja tehnoloogiaid.
Kuigi pangad ei arvesta täna eluasemelaenude väljastamisel või kinnisvara hindamisel LEED-sertifikaati veel samaväärselt energiamärgisega, võib selle roll tulevikus märkimisväärselt kasvada. Seetõttu tasub ettevaatavalt kodu ostes uurida, kas hoonel on mainitud tõend olemas või on see taotlemisel. Sertifikaat annab hea indikatsiooni ehitise kvaliteedist ning võib pikemas perspektiivis mõjutada ka kinnisvara väärtust.
Kokkuvõttes ei tähenda kestlik ehitus pelgalt keskkonnateadlikku valikut, vaid läbimõeldud investeeringut tulevikku. Vastupidavad materjalid, energiatõhusad lahendused ja kliimamuutustega arvestav projekteerimine aitavad hoida hoone kvaliteeti, vähendada ülalpidamiskulusid ning säilitada kinnisvara väärtust ka aastate möödudes.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare