Mäesuusatamises peaks taliolümpial kaasa tegema loodetavasti kolm absoluutset superstaari: ameeriklannad Lindsey Vonn ja Mikaela Shiffrin ning šveitslane Marco Odermatt. 41-aastane Vonn on seejuures võitnud ühe, 30-aastane Shiffrin kaks ja 28-aastane Odermatt ühe olümpiakulla. Ehk isu peaks leiduma kõigil.

“Spordipühapäev” rääkis endise mäesuusataja ning olümpiamängudel ERR-i kanalitel kommentaatori rolli astuva Laur Mägiga, kelle sõnul naudib mäesuusatamine tänu suurtele nimedele praegu väga häid aegu.

“Praegu on mäesuusatamises hiilgeaeg. Kui Vonn paar aastat tagasi ära lõpetas, siis üks niisugune suur nimi kadus ära ja kui ta tagasi tuli ja hakkas nüüd olümpiahooajal võitma, siis tegelikult oli see väga suur asi kogu spordialale. Shiffrin lööb neid rekordeid siia-sinna ja samamoodi Odermatt, kes on praegu täiesti uskumatul tasemel sõitmas,” selgitas Mägi.

Kui imeline on Vonni tagasitulek siiski olnud? “Kui ta postitas eelmisel hooajal Instagrami pildi, kus oli kombega ja kiiver peas ja kirjutas, et kavatseb naasta, siis ma arvasin, et see pole võimalik. Et peab olema nali. Aga MK-sarjas tuli uus reegel, et kui oled kunagi varem võitnud kristallgloobuse, siis saad starti ka number 31 all. See reegel soosis Vonni, aga ma ikkagi ei uskunud, et ta tuleb tagasi,” ütles Mägi.

“Selle reegli puhul mõtlesin, et see on veits ebaaus teiste sportlaste osas. Aga kui Vonn selle tagasituleku ära tegi ja näitas, et ta on võimeline kõrgete kohtade eest võitlema, siis mul võeti küll kõik sõnad suust ära,” jätkas ta.

Lindsey Vonn. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

“Mikaela Shiffrin on pildil olnud juba 17-aastasena. Ta võitis 17-aastasena MK-sarjas etapi, mida ei ole naistest mitte keegi varem teinud. Ja nüüd ta on seda sporti valitsenud üle kümne aasta. Sel aastal on ta kõik slaalomid, kus ta on finišisse jõudnud, üle sekundiga võitnud. Mäesuusatamises on sekund selline vahe, et sa mõtled, kuidas on võimalik nii palju kaotada. Ehk ta on teistest peajagu üle. Ma ei oskagi kohe sellist näidet tuua, mis võiks sellega võrdne olla. Minu jaoks on see täiesti absurdne, et on üldse võimalik olla teistest nii palju ees,” rääkis Mägi Shiffrinist.

Mis on Marco Odermatti edu saladus? “Odermatt oli paar aastat tagasi täiesti löömatu, kuid nüüd on meeste tase nii kõrge, et seal hakkavad järjest kõik üksteise kandadele astuma. Odermattil on selline tehnika, mis on mäesuusas ebatavaline. Mäesuusatamises on kõige tähtsam asi see, et sul oleks kõige rohkem jõudu välisjala peal. Ehk siis välisjalg on see, mis kiirendab. Odermatt kasutab sisejalga ehk siis niisugust ohtlikku, riskantset stiili, et kiirendada pöördest välja. Talle on see väga suurt kasu toonud ja aidanud meeste suurslaalomit valitseda,” sõnas Mägi.

Murdmaasuusatamine suudab superstaaride mõistes lauale panna vaid ühe võrdväärse nime mäesuusatajatele – viiel korral olümpiakulla pälvinud 29-aastane norralane Johannes Hosflöt Kläbo. Eelmise aasta kodusel MM-il Trondheimis tegi Kläbo midagi fenomenaalset. Ta võitis kõik kuus distantsi, millel osales. Kläbo erakordsust aitas “Spordipühapäeval” analüüsida aastaid Norras elanud ja treeninud murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev, kes
praegu samuti olümpiamängudeks valmistub.

“Algust tuleb teha kindlasti sellega, et see talent, mis Kläbol on, on ikkagi ülimalt-ülimalt hea. Mõned jõuavad tippu ränga tööga ja mõned talendiga, aga temal on see kooslus mõlemast. Ma mäletan, kui 2020. aastal Norrasse läksin, siis seal Oslo klubis oli kaks Norra tasemel väga kõva suusatajat, kes olid MK-etappidel Norra eest väljas. Nendega sai treenida ja siis ega ma neid suuri staare väga palju ei teadnud. Juba esimesest aastast on kogu aeg Norra sportlaste suust kostnud seda, et see, kuidas Kläbo suudab detailidele keskenduda ja
nii-öelda kastist välja mõelda, et see on täiesti erakordne. Kui nii-öelda tavaline sportlane või heal tasemel sportlane teeb võib-olla niisugust traditsioonilist asja,
siis Kläbo on suutnud töötada elementide kallal, millele võib-olla teised nii palju tähelepanu ei pööranud. Raske töö ja talent sinna juurde. Ta on ikkagi absoluutne number üks maailmas,” rääkis Alev.

Johannes Hosflöt Kläbo. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

“Kõige parem näide tema detailsusest, mis mulle kohe meelde tuleb, on niisugune kiirustreening, kus on lühikesed kiirendused. Kunagi me kogu aeg tegime nii, et olid vastumäge ja siis sirge peal treenisid. Kläbo põhifookus on sellel, et võimalikult suure kiiruse peal võimalik hästi kogu keha kontrollida. Ehk siis ta tegigi kiiretel alamäe lõikudel hästi palju seda tööd. Kõik arvavad, et tal on väga hea suusad, mida ka kindlasti on, aga ta on ikkagi selgelt umber üks laskumistel, kus ta oskab ikkagi võimalikult hästi jalga kasutada ja kiirust kontrollida. Seal ta teeb võib-olla protsentuaalselt kõige suurema vahe konkurentidega sisse,” lisas Alev.

Jääl litriga toimetavatest meestest pole taliolümpial ühelgi juhul võimalik mööda
minna. Eriti kui need mehed mängivad ka NHL-is.

Milano Cortina taliolümpiamängude üks pärle on vaieldamatult meeste jäähokiturniir. Maailma koorekihti koondava Põhja-Ameerika profiliiga NHL-i parimad mehed pole sugugi alati taliolümpial kohal olnud. Õigupoolest juhtub see Milanos taliolümpia ajaloos alles kuuendat korda ja esmakordselt pärast Sotši mänge tosin aastat tagasi. “Spordipühapäeval” aitas parimaid hokimängijaid skautida hokitreener ja -kommentaator VIllem-Hendrik Koitmaa.

“Sellest hetkest, kui 1998. aastal NHL-i mängijad lõpuks olümpiale lubati, on jäähokist saanud minu silmis ja arvan, et ka paljud nõustuvad minuga, ikkagi taliolümpia võtmeala,” ütles Koitmaa alustuseks.

“Kanada koondis on jälle oma staaride paraadiga kohal ja kui hakata järjest võtma, siis [Connor] McDavid, [Nathan] MacKinnon ja uuema põlvkonna täht [Macklin] Celebrini on siis kõige suuremate [NHL-i] resultatiivsuspunktidega mehed, kes olümpiaturniiril osalevad. McDavid on ikkagi mees, keda võrreldakse juba Wayne Gretzkyga. Tõesti see, kuidas McDavid suudab ikka ja jälle näidata oma taset maailma parimas hokiliigas, on täiesti imetlusväärne ja vahepeal tekib tunne, et kas tema vastased on ikka NHL-i mängijad. Kahtlemata saab põnev olema olümpiamängudel näha, kuidas ta mängib väiksemate hokiriikide vastu, et see on ka selline omaette asi, mis teeb minu jaoks nende suurte ja väikeste vastasseisud veel põnevamaks,” jätkas Koitmaa.

Connor McDavid. Autor/allikas: SCANPIX/Getty Images via AFP

“Neid tähti on kahtlemata kogu turniiri peale laiali jaotunud ka teistesse meeskondadesse. USA koondises on väga-väga kõlakaid nimesid. Tooksin esile USA poole pealt näiteks Connor Hellebuycki, kes tunnistati eelmisel hooajal NHL-i parimaks väravavahiks. Aga kui rääkida nendest, kes puudujad on, siis tuleb vaadata meie põhjanaabrite poole. Aleksandr Barkovi puudumine jätab Soome koondisele suure jälje. Kas Soome suudab sellest toibuda on juba iseenesest turniiri üks kõige tähtsamaid küsimusi,” märkis Koitmaa.

Milliste lootuste või ootustega meie naabrid Soome ja Läti võiksid taliolümpiale üldse vastu minna? “Soome on ikkagi valitsev olümpiavõitja. Neil ei ole mõtet endale mingit muud väiksemat eesmärki panna kui olümpiakuld. Nad on NHL-i ajastul mänginud ühe korra olümpial finaalis, 2006. aastal, kui Rootsi võitis 3:2. Aga pärast seda on soomlased veel medalile tulnud ja näidanud, et on ka NHL-i ajastul alati kõva konkurent. Nad lähevad ka sel aastal seda kulda otsima,” usub Koitmaa.

“Kuigi olen kõva lätlaste fänn, siis neil on praegu põlvkonnavahetus käimas. Kui vaadata Läti suurt edu või viimaste U-20 MM-ide tulemusi, siis on näha, et see järelkasv on Lätil kahtlemata olemas. Kas nad on valmis nüüd üllatust tegema nagu nad mõnes mõttes Sotšis tegid, kus suutsid veerandfinaalis Kanada vastu ainult 1:2 alla jääda, siis seekord läheb pisut keeruliseks. Väravavahtide osakond on väga korras, sest Elvis Merzlikins ja Arturs Šilovs saavad mõlemad NHL-is korralike minuteid. Aga kuna see põlvkonnavahetus on käimas, siis võib kõige kirkam tulemus lätlastel tegemata jääda.”

Meeste hokiturniir algab Milanos 11. veebruaril.