Euroopa Liit peaks energiahindade langetamiseks oma emissioonikaubanduse süsteemi muutma, ütles Tšehhi peaminister Andrej Babiš esmaspäeval avaldatud kirjas oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja EL-i institutsioonidele, otsides toetust enne järgmisel nädalal toimuvat konkurentsivõime teemalist tippkohtumist.
EL peaks oma emissioonikaubanduse süsteemi (ETS) raames heitkoguste kvootide maksumusele piiri seadma ja selle süsteemi teise etapi (ETS2) käivitamist edasi lükkama, ütles Babiš Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu juhtidele ning bloki ülejäänud 26 liikmesriigi juhtidele adresseeritud kirjas.
Oma soovi pressikonverentsil tutvustanud Babiš ütles, et püüab plaanile teiste EL-i juhtide, sealhulgas Prantsusmaa ja Itaalia toetust saada enne bloki mitteametlikku tippkohtumist 12. veebruaril.
Ta ütles, et süsinikukvootide hinnad on praeguseks tõusnud varasematel aastatel prognoositud tasemest palju kõrgemaks, mis seab Euroopa tööstusele suure koorma.
Babiš ütles oma kirjas, et kvootide maksumuse piiramine on vajalik, et vältida liigset hinnatõusu ja tööstuse lahkumist Euroopast. Euroopa kõrgeid energiahindu mõjutavad paljud tegurid, lisaks süsinikukvootidele ka kütusehinnad, elektrivõrkudesse tehtavate investeeringute alaesinemine ja riiklikud maksud.
EL-i süsinikuturg on bloki peamine vahend CO2-heitmete vähendamiseks – see kehtestab tööstusharudele ja elektrijaamadele iga toodetud süsinikutonni eest tasu, et survestada üleminekut puhtamale tootmisele ja soodustada investeeringuid vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
2005. aastal käivitatud skeemiga tagastatakse osa selle tuludest riikide valitsustele, ülejäänud osa suunatakse EL-i fondidesse, mis toetavad vähese süsinikuheitega projekte.
ETS-i süsinikuhinnad olid esmaspäeval umbes 81 eurot ühe tonni CO2 kohta, aga jaanuari keskpaigas olid need lühiajaliselt tõusnud 90 eurole.
Babiš kutsus üles ka edasi lükkama ETS2 kasutuselevõttu vähemalt 2030. aastani, mis kehtestaks heitkogustega kauplemise süsteemi ka hoonetele ja transpordile.
EL leppis mullu detsembris kokku selle käivitamise edasilükkamise 2027. aastalt 2028. aastasse.
Mõned riigid, sealhulgas Poola, on pikka aega väitnud, et EL-i süsinikukvoodi hinnad on liiga kõrged, ja on kutsunud Brüsselit üles sekkuma, et ohjeldada hinnatõusu, mida nende sõnul ajendavad pigem finantsspekulatsioonid kui heitkoguseid tekitavate tööstusharude tegelik nõudlus. Teised EL-i riigid peavad aga süsinikule hinna määramist kliimaeesmärkide saavutamiseks oluliseks, väites, et süsinikukvootide kõrgemad hinnad suurendavad stiimuleid investeerida vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse ja minna üle puhtamatele kütustele.