Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses algas eesti keele intensiivõpe. Selleks, et kutseharidust eesti keeles õppida, peavad sajad noored mõne nädalaga omandama B1- keeletaseme.
Ida-Viru kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur nimetab plaaniväliseid keelekursusi positiivseks kriisiks. 500 noort peavad kutseõppe asemel kaks kuud keelt õppima, kuid kursuse lõppedes saavad nad kutseharidust juba eesti keeles omandada.
“See võib tunduda alguses hirmutav, et me jätsime nii-öelda pausile üld- ja kutseõppe. Tegelikult me lihtsalt vahetame ajaliselt neid moodulitükke ja kõik saavad oma õppekava läbitud sajaprotsendiselt,” lausus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur.
Kursuste korraldamiseks pidi kutsehariduskeskus juurde palkama üle 20 keeleõpetaja. Õpetaja Janika Laas tuli Jõhvi Vääna-Jõesuust. Esimeses tunnis rääkis ta noortega loodusest, ilmast ja tulevikuplaanidest.
“Ma olen väga positiivselt üllatunud. Pigem on puudu julgusest. Esimene tund on näidanud seda, et tuleb olla aktiivne ja julgustada neid, et need sõnad kätte saada, mis tegelikult on olemas,” ütles Laas.
Kutsehariduskeskuse keelepöördel on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Raskem on üleminek neile, kes õpinguid osaliselt vene keeles alustasid.
“Hendrik Agur ütles, nüüd õpime eesti keeles, seepärast pidime eesti keelele üle minema. Aga see on hea võimalus keeletaset parandada, sest tulevikus võib see eestikeelses töökollektiivis kasuks tulla,” lausus 2. kursuse õpilane Darja Fedjajeva.
Kui noori saab veenda eesti keeles õppima, siis täiskasvanud õppijatega on olukord nukram. 300 õppekohast õnnestus tänavu täita vaid 170.
“Vene keeles õppija on meil kaotatud. Ja see ongi see suur ehmatuse koht, mis tuleb meil üle elada, koos õppijate arvu väga suure kaotusega,” nentis Agur.
Eesti keele intensiivkursuse tulemus selgub kahe kuu pärast.