USA tollimaksupoliitika on kokku toonud India ja Euroopa Liidu, sest jõudusid ühendades loodetakse kaitsta senist maailmakorda. Samas ei taha India lahti öelda lähedasest suhtest Venemaaga.
Möödunud teisipäeval sõlmisid Euroopa Liit ja India vabakaubandusleppe.
“Me tegime selle ära. Me leppisime kokku kõigi lepingute ema. Me loome kahe miljardi inimesega turu. See on lugu kahest hiiglasest – maailma suuruselt teine ja neljas majandus. Kaks hiiglast, kes valivad partnerluse, millest võidavad mõlemad,” lausus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
“India leppis täna kokku oma ajaloo suurima vabakaubandusleppe,” ütles India peaminister Narendra Modi.
Pea 20 aastat kestnud läbirääkimised jõudsid viimaks lõpule, sest Euroopa ja India jaoks on tekkinud ühine mure- USA presidendi Donald Trumpi tollimaksud. Euroopa on pidanud alla neelama 15-protsendise tollimaksu. Indiale on Washington aga kehtestanud 50-protsendise tollimaksu.
Kuigi Euroopal pole lootust USA turgu täielikult Indiaga asendada – Ameerika tarbija on oluliselt rikkam kui keskmine India tarbija – panustab Euroopa sellele, et India on suur arenev turg.
“Seal on palju noori tarbijaid, kes tahaks väga osta suurepäraseid Euroopa kvaliteettooteid. Olgu selleks siis autod, luksuskaup, riided või muu. Euroopa ei saa lubada endale sellisest turust kõrvale jäämist,” sõnas mõttekoja EPC analüütik Rajnish Singh.
Saksa autotootjad rõõmustasid eriti teate peale, et kaubandusleppega langeb India 110-protsendiline tollimaks Euroopa autodele kümne protsendi peale. Seda küll järk-järgult ja kvootidega piiratult, kuid siiski võib see olla Euroopa autotööstusele hädavajalik uus turg. India loodab samas, et rikas Euroopa tarbija tunneb huvi nende toodete või, mis on äkki isegi olulisem, teenuste vastu.
“Üks nende suurim eksport on IT konsultandid. Euroopa on turg, kus pole piisavalt IT inimesi või digieksperte. India saab seda pakkuda. Inimeste vahetus on nende jaoks väga oluline,” lausus Singh.
Kuid lepe ei piirdu vaid kaubandusega. Mõlemad pooled tunnevad muret ebakindla maailmakorra pärast ja otsivad seetõttu uusi sõpru.
“Euroopa ja India on otsustanud olla üksteisele usaldusväärsed partnerid. See on see, kuidas me näitame usaldust, mida me jagame,” sõnas von der Leyen.
“Austus multilateralismi ja rahvusvaheliste normide vastu on meie ühine prioriteet. Me oleme nõus, et tänapäevastele globaalsetele muredele vastamiseks on vaja reformi maailma institutsioonides,” sõnas Modi.
Lisaks kaubandusleppele sõlmiti ka julgeoleku koostöö lepe, mis keskendub peamiselt terrorismivastasele võitlusele, küberturvalisusele ja merenduse julgeolekule. Aga laiemalt võib see anda Euroopa kaitsetööstusele võimaluse pakkuda asendust Venemaa relvadele.
“India mõistab, et Venemaa tehnoloogia ei ole nii hea kui Euroopa oma. Teiseks Venemaa ei ole hea tarnija – Venemaa relvadega on olnud tarneprobleeme. Kolmandaks tahavad nad toota rohkem relvi Indias. See on võtmeteema. Toodetud Indias on Modi suur müügilause,” sõnas Singh.
Seepärast on India väga huvitatud sellest, et Euroopa kaitsetööstusettevõtted oma tehnoloogiat jagaks. Kuid Venemaa naftale pole Euroopal samasugust asendust pakkuda. India on endiselt üks suurimaid Vene toornafta tarnijaid. Lootus on, et präänik töötab paremini kui piits.
“Muidugi ma tõstatasin ka selle mure, mõistes, mis on nende vaatepunkt. Ma arvan neil on lihtsam meiega see lepe sõlmida ja oma partnersuhted muuta mitmekesisemaks,” sõnas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
USA on samas seda otsust kritiseerinud, viidates, et Washington kehtestas Indiale 25 protsenti oma tollimaksudest just karistusena Venemaa nafta tarnete eest. Kuigi Euroopa on varem rääkinud, et India Venemaa toornafta tarned vajavad ühist vastust, on USA ja Euroopa omavahelised pinged viinud selleni, et lähenemine on erinev.
Kuigi Euroopal on mitmeid võimalusi India oma poolele võita, on New Delhi suhe Moskvaga nii pika ajalooga, et äkilist lahutust on palju loota.
“Venemaa on ÜRO julgeoleku nõukogu alaline liige. Indial on Pakistaniga suur piirivaidlus Kashmiri piirkonna üle. Kui jätta kõrvale relvad, kaubandus, isegi inimeste liikumine, siis India jaoks on põhiline see, et Venemaa annab neile diplomaatilise katte ÜRO julgeoleku nõukogus. Kui Kashmir tuleb arutelu alla, siis Venemaa paneb teema kohe lukku. Seepärast ei saa oodata, et India loobuks oma suhtest Venemaaga,” ütles Singh.