Saksamaa võimud vahistasid viis inimest, kes eksportisid Euroopa Liidu sanktsioone rikkudes Venemaale kaupu vähemalt 30 miljoni euro väärtuses, sealhulgas enam kui 20 relvaettevõttele, teatas prokuratuur esmaspäeval.
Saksa föderaalprokuratuuri avalduse kohaselt kasutasid kahtlusalused sadamalinnas Lüübekis asuvat ettevõtet arvatavalt ligikaudu 16 000 kaubasaadetise lähetamiseks Venemaale.
Prokuratuur lisas, et uurimise viisid läbi tolliametnikud koostöös Saksa välisluureteenistusega BND.
Prokuröride sõnul haldasid hankevõrgustikku “oletatavasti Venemaa riigiasutused” ja saajate hulgas oli “vähemalt 24 sanktsioonide nimekirja kantud Venemaa relvaettevõtet”.
Ajalehe Bild andmeil oli tegemist ettevõttega Global Trade. Avaldatud videol on näha, kuidas maskides tolliametnikud Lüübeki tööstuspiirkonnas asuvaid ruume läbi otsisid ja konfiskeeritud asitõenditega kaste ära viisid.
Vahistatute seas oli kaubandusettevõtte tegevdirektor, Saksa-Vene topeltkodakondsusega Nikita S.
“Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris kasutasid tema ja teised süüdistatavad ettevõtet korduvalt kaupade salajaseks hankimiseks Venemaa tööstuse jaoks ja nende Venemaale eksportimiseks,” teatas prokuratuur.
“Tehingute varjamiseks kasutasid süüdistatavad vähemalt üht teist Lüübekis asuvat varifirmat, fiktiivseid kliente nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda ning saajana Venemaa ettevõtet, kus ka Nikita S. on vastutaval ametikohal,” seisis avalduses.
“Operatsiooni eesmärk oli Euroopa Liidu embargoreeglitest mööda hiilida,” lisas prokuratuur, täpsustamata, milliseid kaupu ebaseaduslikult eksporditi.
Teised vahistatud kahtlusalused on Saksa-Ukraina kodakondsusega Artem I. ning Saksamaa kodanikud Boris M. ja Eugen R.
Tolli kriminaaluurimisameti korraldatud haarangute käigus peeti kinni ka teine Saksa-Vene topeltkodakondne Daniel A.
Kahtlusalused vahistati süüdistatuna kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis tegeles väliskaubanduse ja maksete seadust rikkuva ekspordiga.
Teisipäeval astuvad nad föderaalkohtu eeluurimiskohtuniku ette, kes kinnitab määruse nelja kahtlusaluse vahistamisekse vahistamismääruse ning otsustab Daniel A. vahi alla võtmise üle.
Avalduse kohaselt otsisid ametnikud läbi ka ruumid Frankfurdis ja Nürnbergis ning kahes teises paigas seoses uurimisega, mis on suunatud veel viie vabaduses viibiva kahtlusaluse vastu.
Pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin andis 2022. aastal käsu täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse, on EL kehtestanud Venemaale ekspordipiirangud, mis hõlmavad nii sõjalisi kui ka niinimetatud kahesuguse kasutusega kaupu, sealhulgas paljusid mehaanilisi, elektroonilisi ja optilisi seadmeid ning tarkvara.
Asekantsler ja rahandusminister Lars Klingbeil ütles avalduses, et Saksamaa osutab Ukrainale märkimisväärset toetust ja jätkab sellega ka edaspidi.
“Samal ajal anname Venemaale selgelt mõista, et Putin peab oma rünnaku eest maksma kõrget hinda,” lisas ta. “Tänane föderaalse peaprokuröri nimel läbi viidud operatsioon näitab, et me jõustame järjepidevalt sanktsioone, milles oleme EL-is kokku leppinud.”
Ajaleht Bild teatas läinud kuul, et nende uurimine näitas, kuidas üks teine logistikaettevõte samuti ebaseaduslikult, kuid rutiinselt kaupu Saksamaalt Poola ja Valgevene kaudu Venemaale transportis.
Päevalehe teatel saatsid nende reporterid teele pakke, millele oli ekslikult märgitud sisuks raamatud või riided, kuid mis tegelikult olid täidetud sanktsioonide all olevate elektroonikakomponentidega.
Ebaseaduslike tarnete jälgimiseks paigaldas Bild enda sõnul viide postipakki GPS-jälgimisseadmed, mis näitasid, et kõik saadetised jõudsid turvaliselt Moskvasse.