Liblikail taevastiiva perekonnast on ilusad sinised, taevakarva tiivad, aga see ei ole ainus asi, millega nad meeli võivad köita. Eriti kui meel juhtub olema teaduseteadlik.
On üks taevastiib-liblika liik, kes elab ja laperdab Loode-Aafrikas ja kellel ametlikku eestikeelset nime ei olegi, kuid kellel on see-eest midagi vahest peaaegu sama väärtuslikku — maailmarekord kõige suurema arvu kromosoomide alal kogu loomariigis.
Värske teadusuuring on andnud tõendust, et sel kaunitiivalisel putukal, ladinakeelse nimega Polyommatus atlantica, mille eestikeelne vaste võiks siis olla atlase taevastiib — sel kaunitiivalisel putukal on täpselt üle lugedes igas keharakus tervelt 229 kromosoomipaari — see tähendab, 458 üksikkromosoomi.
Kromosoomid on väikesed, mikroskoobis näha olevad kehakesed rakutuumas, milles paikneb pärilikkusaine DNA koos endast moodustunud geenidega.
Igast kromosoomist on mitu enam-vähem ühesugust, kuid pisut erinevat koopiat, üldjuhul kaks, mistõttu ongi juttu kromosoomipaaridest.
Inimesel on kromosoomipaare 23. See on ka loomariigis enam-vähem tavapärane suurusjärk. Näiteks koeral on kromosoomipaare 39, äädikakärbsel aga näiteks ainult neli.
Atlase taevastiib — nimetagem teda siis praegu nii — on nüüd oma 229 paariga teadaolevalt kõige kromosoomirikkam hulkrakne loom maakeral üldse.
Tema lähematel sugulasliikidel, teistel taevastiibadel on kromosoomipaare seejuures üsna inimlik arv — 23 või 24.
Charlotte Wright Inglismaalt Cambridge’ist Wellcome Sangeri Instituudist ja ta kolleegid on nüüd kindlaks teinud, kuidas on atlase taevastiib sellise märkimisväärse tulemuse saavutanud.
Olles selle toreda putuka genoomi esmakordselt järjeldanud, kirjutavad nad ajakirjas Current Biology, et kromosoomide arv on tal suureks paisunud paljude osadeks jagunemiste tulemusel: varem on kromosoome olnud niiöelda mõistlik arv, kuid evolutsioonis on need miskipärast väiksemateks tükkideks laiali läinud.
Teine võimalus oleks olnud, et kromosoomipaarid on mitmekordistunud — duplitseerunud ja multiplitseerunud, nii nagu see on juhtunud paljudel taimedel, kellest mõnel on seetõttu kromosoome isegi rohkem kui meie taevastiival.
Arvatakse, et kromosoomide arvu muutus võib hõlbustada uute liikide kujunemist. On teada, et taevastiiva perekonnas ongi evolutsioon olnud viimasel ajal kohati päris kiire.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.