Andres Vanapa «Taevatalu» Foto: Raamat
fs räägib, et juba žanrimääratlus ütleb selle raamatu kohta palju: iga tekst on iseseisev novell, ent koos moodustavad need tervikliku ja mõjusa loo. Nagu headele novellidele omane, on ka «Taevatalus» tugevad ja väga mõjuvad puändid.
«Selles raamatus on nalja, selles raamatus on kurbust. Selles raamatus on rämedust ja soojust, selles on sugestiivseid pildikesi esimese iseseisvusaja Tallinnast ja Saksa okupatsiooniaegsest Patarei vanglast,» kirjeldab ta. «Siin on väga värvikaid karaktereid, aga eelkõige on selle raamatu väärtus suures inimlikkuses.»
Kirjanik lisab, et raamatut algusest lõpuni lugedes jõuab lugeja paratamatult veel ühe äratundmiseni: sõda on üks väga absurdne, mõttetu ja ebainimlik nähtus.