KIKi energeetika ja liikuvuse valdkonnajuhi Kristjan Kalda sõnul oli toetus suunatud väiksemate kaugküttepiirkondade katlamajade kaasajastamisele. «Need investeeringud on hädavajalikud ning toetuse abil ei jää kogu maksumus soojuse tarbija kanda. Rahastuse saanud katlamajad kasutavad suuremas osas taastuvaid kütuseid, mis tagab puhtama õhukvaliteedi.»
Jõgeva maakonnas rekonstrueeritakse kokku neli katlamaja – Avinurme, Kääpa, Luua ja Väike-Kamari katlamajad, toetuse kogusumma on 1 152 000 eurot. Ka Lääne-Viru maakonnas uuendatakse nelja katlamaja – täpsemalt Rakkes, Rakveres, Roelas ning Triigis, kus toetuse kogusumma on 631 614 eurot.
Hiiumaal Käinas ehitatakse halupuu katlamaja asemele taastuvkütusel töötav kaasaegne katlamaja, projekt sai toetust summas 324 000 eurot. Saaremaal Orissaares paigaldatakse katlamajja uus hakkekatel, toetuse summa on 272 700 eurot.
Valga maakonnas rekonstrueeritakse kaks katlamaja – Alal ja Sangastes, toetuse kogusumma on 378 000 eurot. Ida-Viru maakonnas uuendatakse Sinimäe katlamaja, projekt sai toetust 180 000 eurot.
Tartu maakonnas saavad uuenduskuuri Ilmatsalu ning Melliste katlamajad, toetussumma on kokku 652 500 eurot. Pärnumaal said toetust kaks katlamaja – Libatses ja Pärnu linnas Nooda teel kokku 517 500 euroga. Harjumaal rekonstrueeritakse 382 500 euro suuruse toetusega Harkujärve katlamaja. Kõikide toetust saanud projektidega saab tutvuda KIKi kodulehel.
Toetust said taotleda riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja neile kuuluvad äriühingud ning soojusettevõtjad. Toetust sai küsida kaugküttesüsteemides taastuvaid allikaid kasutavate katelde renoveerimiseks või asendamiseks taastuvenergiat kasutavate seadmetega.
2024. aastal toetas KIK kaugkütte süsteemide uuendamist 17,8 miljoni euroga, mille eest viiakse ellu 84 projekti üle Eesti. Viimase 26 aasta jooksul on riik KIKi abiga erinevate rahastusallikate vahendusel soojustorustikke ehitanud ja uuendanud rohkem kui 367 kilomeetrit, mis on enam kui Tartu ja Kuressaare vaheline kaugus.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja toetuse töötas välja kliimaministeerium koos keskkonnainvesteeringute keskusega.