Rahvusvaheliselt on enim tähelepanu pälvinud USA administratsiooni tegevus välispoliitilisel areenil, kuid tähtsamgi on ehk demokraatia tervis USA-s eneses. Kui maailma asjades on president Donald Trump korduvalt näidanud üles sügavat ükskõiksust teiste riikide arvamuse vastu, siis samal viisil on ta käitunud ka siseriiklikult. Kuigi eelolevaid kongressi vahevalimisi silmas pidades on valijaskonna arvamusel talle siiski mingi mõju.
Vaatasin mõningaid asjatundjate hinnanguid Trumpi viimase aasta mõjust demokraatiale. Tuginen kolmele analüüsile: üks mullu septembrist, teine oktoobrist ja kolmas tänavuse aasta algusest.
Alustan viimasest, Century Foundationi ehk sajandi fondi uuest, möödunud aastat käsitlevast USA demokraatia mõõdikust. See on uus vaatlusvahend, millega püütakse hinnata demokraatia tervislikku seisundit riigis.
Mõõdik kasutab sajapunktilist skaalat ja punktid on jagatud nelja alajaotuse vahel. Sajast 30 punkti on eraldatud riiklikele institutsioonidele, sama palju valitsusvälistele tegijatele, 25 punkti õigustele ja 15 punkti valimistele. Kasutatakse võrdlust aastaga 2024.
Tervikuna täheldatakse demokraatia kiiret allakäiku. Kui 2024. aastal oli demokraatia indeks 79 punkti sajast, siis mullu langes see 57-le punktile. Ehk langus 28 protsenti. Hinnanguliselt tähendab see, et USA liikus ebatäiusliku demokraatia vallast käitumisele, mis iseloomustab pigem autoritaarseid riike. Puudustena tuuakse välja seaduste rikkumised, kohtuotsuste eiramised, võimu korrumpeerumine, kriitikute vaenamised ja sisserändajate vastane kampaania, mis rikub kodanikuõigusi.
“Põhiprobleem arvatakse olevat täitevvõimu rolli järsk suurendamine, mis on toimunud vabariiklaste kontrollitud kongressi arvelt.”
Positiivseks võib lugeda tõika, et valimised on endiselt vabad, mis annab lootust demokraatia murenemise peatamiseks ja arengusuuna tagasipööramiseks. Kui vaadata toimunu põhjuseid või demokraatia allakäigu mehhanismi, siis põhiprobleem arvatakse olevat täitevvõimu rolli järsk suurendamine, mis on toimunud vabariiklaste kontrollitud kongressi arvelt ja ka kongressi vaikival nõusolekul. Seda protsessi toetas kuulekas ja silmatorkavalt kallutatud ülemkohus.
Mõõdikus toimunud langusest andiski suure osa riiklike institutsioonide kategooria, mis katab täitevvõimu, kongressi, kohtusüsteemi ja võimu korrumpeerumist. Kui 2024 oli selle alajaotuse tulemus 22 punkti 30-st, siis mullu vaid kümme kolmekümnest.
Valitsusväline sektor, mis hõlmab meediat ja kodanikuühiskonda, oli küll suure surve all, kuid osutus vastupidavamaks. Selle tulemus langes 26-lt punktilt 20-le 30-st. Õiguste osas langes tulemus 19-lt 15-le 25-st võimalikust. Languse peamine põhjus oli immigrantide ja valitsuse kriitikute vastased ähvardused ja meetmed. Ja nagu öeldud, helgem osa mõõdikust on valimised, kus muutust ei toimunud ja tulemus oli ka mullu 12 punkti 15-st.
Selgituseks nii palju, et jutuks olev demokraatia mõõdik kasutab demokraatia liberaaldemokraatlikku määratlust. Ehk demokraatias saavad kodanikud valida oma esindajaid vabadel ning õiglastel valimistel, täitevvõimu piiravad kohtusüsteem ja parlament, valitsusväline sektor saab tegutseda sõltumatult ja viisil, mis tagab demokraatliku väljendusvabaduse, kodanike õigused on kaitstud jõhkrate piirangute eest, üksikisikud on seaduse ees võrdsed ning neile on tagatud õiglane kohtupidamine.
Mõõdiku juures olevates kommentaarides märgitakse, et kuigi valimisi on seni kaitsnud USA valimissüsteemi detsentraliseeritus, siis tänavu sügiseste valimistega on seotud mitmed ohud, kuid see on juba eraldi ja pikem teema. Igal juhul on meil üks Trumpi tsitaat, mille kohaselt ta luges oma eelmise aasta tulemusi sedavõrd headeks, et sel aastal polevat enam valimisi vajagi. Valge Maja sõnul olnud tegemist naljaga, kuigi Trumpi puhul pole kunagi teada, mida ta võib tegelikult öelduga mõelda.
Igal juhul olla tegemist USA demokraatia jaoks märgilise allakäiguga. Sarnaseid protsesse on toimunud ka teistes riikides, kuid harilikult pärast riigipöördeid, pöördekatseid või suuri kataklüsme. USA allakäik olla aga nüüdisajaloos unikaalne.
Lisame, et demokraatiat jälgiva parteidevälise Bright Line Watchi septembrikuises raportis anti USA demokraatiale sajast punktist 54 punkti, mis paigutab riigi lähemale illiberaalsetele või hübriidrežiimidele kui täiemõõdulistele demokraatiatele. Hinnangus arvatakse, et USA jätkab demokraatia murendamise kursil.
Oktoobris üllitati rohkem kui 340 endise luure keskagentuuri, riigidepartemangu ja eriteenistuste endise eksperdi raport nimega demokraatliku allakäigu hinnang. Selles kasutati esmakordselt USA suhtes sama lähenemist, mida eksperdid olid varem kasutanud teiste riikide demokraatia hindamisel.
Nende järeldus oli, et mõõduka kuni suure tõenäosusega on riik teel niinimetatud “konkurentsiga autoritaarsuse poole”. Ehk süsteemi poole, kus valimised toimuvad ja kohtud töötavad, kuid neid manipuleeritakse süstemaatiliselt, tagamaks täitevvõimu tugevnemine ja ühiskonna tasakaalumehhanismide nõrgenemine. Põhjuseks tuuakse taas täitevvõimu piiride ületamine.
Murekohana tuuakse välja ka tõik, et kasvav osa elanikkonnast on nõus tugeva liidriga, kes ei pea muretsema kongressi või valimiste pärast ning et selline süsteem olla väga hea või vähemalt üsna hea.
Panen siia juurde CNN-i tellimusel jaanuari keskel läbi viidud küsitlusest mõne arvu. Pea igas aspektis oli küsitletute hinnang administratsioonile negatiivne. 58 protsenti luges Trumpi esimest tagasivalimise järgset aastat nurjumiseks. Peamine murekoht oli majandus, mille puhul 55 protsenti arvas, et Trumpi poliitika on majanduse seisu halvendanud. Demokraatia tervis oli prioriteetsete teemade hulgas teisel kohal, kuigi demokraatide seas esimene.
Poliitiliselt olid vastajate seisukohad üsna polariseeritud. Vabariiklastest kiitis ligi 90 protsenti Trumpi tegevuse heaks. Sõltumatute vastajate seas kiitis selle tegevuse heaks 29 protsenti ja demokraatide hulgas vaid mõni üksik. Kuid ka küsitlustulemuste avaldamine on ohtlik. Nii lubas Trump kohtusse kaevata New York Timesi, kuna too avaldas küsitlustulemused vabariiklaste toetuse languse kohta.
Viited lugemishuvilistele