Läti on Rail Balticu ehitamisel Eestist paar aastat maas, millest annavad tunnistust nende selle aasta rahastamisplaanid, aga raudtee valmimine 2030. aastaks on endiselt võimalik, ütles kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk.
“Lätis on 2026. aastal Rail Baltica ehitamiseks eraldatud 260 miljonit eurot, sealhulgas kaheksa miljonit eurot riigieelarvest projektilahenduste optimeerimiseks olemasoleva rahastamise piires,” ütles Läti transpordiministeeriumi pressiesindaja Iveta Kamarute ERR-ile. “Läti kohustus tagada esimeses etapis toimiv piiriülene Euroopa rööpmelaiusega raudteeühendus Läti, Eesti ja Leedu vahel vastavalt olemasolevale rahastamisele jääb samaks,” lisas ta.
Palvele kommenteerida seda summa Eesti vaatevinklist, kus tänavuseks aastaks on Rail Balticu ehitamiseks kavandatud ligi 500 miljonit eurot, ütles Kokk, et summade erinevus tuleneb sellest, kui kaugele töödega on jõutud.
Eestis on raudtee rajamisel liigutud suuresti juba ehitusetappi, kus kulubki rohkem raha, aga Läti ei ole veel nii kaugel, tõdes kliimaministeeriumi kantsler.
Samas rõhutas Kokk, et hea tahtmise korral on ka Läti võimalik raudtee 2030. aasta lõpu tähtajaks valmis saada ning seda kinnitas ka Läti transpordiminister Atis Svinka nende viimasel kohtumisel paar päeva tagasi.
Läti transpordiministeeriumi kirjalikust kommentaarist ERR-ile selgub, et riik seab raudtee ehitamise suuresti sõltuvusse Euroopa Liidult saadavast rahast, sealhulgas järgmises seitsmeaastases eelarveraamistikus (2028-2034) plaanitud summadest: “Transpordiministeerium rõhutab, et Rail Baltica esimese etapi edukas elluviimine sõltub endiselt piisava EL-i rahastamise olemasolust eelseisvas mitmeaastases finantsraamistikus.”
Kolm Balti riiki loodavad saada ka järgmise EL-i eelarve alajaotusest, Euroopa ühendamise rahastust (CEF) raudtee ehitamisele toetust 85 protsendi ulatuses selle maksumusest, mis jätab nende kanda (omaosaluseks – toim.) 15 protsenti kuludest.
Samas märkis Läti ministeerium, et Riiast põhja poole kulgeva raudteelõigu rahastamiseks, Skulte ja Eesti piiri vahel, kaalutakse hoolikalt ka avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) mudelit. Sama on Läti teinud ka maanteede ehitamisel.
Läti transpordiministeeriumi esindaja kinnitas, et riigi kohustus tagada toimiv piiriülene Euroopa rööpmelaiusega raudteeühendus Läti ja Eesti ning Leedu vahel vastavalt olemasolevale rahastamisele jääb samaks.
“Seda pühendumust kinnitatakse nii Euroopa Komisjoni 9. juuli 2025. aasta rakendusotsuses Rail Baltica piiriülese projekti elluviimise kohta kui ka kolme Balti riigi ühises pühendumuses, aga ka Läti Rail Baltica projekti elluviimise seaduse muudatustes, mille ministrite kabinet kiitis heaks 11. novembril 2025 ja mis on esitatud Läti parlamendile,” märkis Kamarute oma vastuses.
“Need seadusandlikud arengud rõhutavad Rail Baltica geostrateegilist tähtsust kogu Balti piirkonna jaoks ning tugevdavad projekti juhtimis- ja elluviimisraamistikku Lätis, suurendades selgelt mitte ainult transpordiministeeriumi, vaid ka kogu Läti valitsuse kaasatust ja vastutust. See lähenemisviis peegeldab Läti tugevat jagatud vastutustunnet Eesti ja Leeduga ning kindlat tahet viia Rail Baltica ellu täielikult kooskõlas kolme Balti riigi ja Euroopa Liidu ühiste eesmärkidega,” rõhutas Lätis transpordiministeeriumi esindaja.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa detsembri keskel tehtud ülevaate kohaselt on Rail Balticu Eesti osa ehitamiseks kavandatud kulud tänavuseks aastaks 494 miljonit eurot, millest 486 miljonit on riigieelarves, mis sisaldab nii riigi omaosalust kui ka Euroopa Liidu vahendeid, kinnitatud. 2027. aastaks on Eestis Rail Balticu ehitamiseks kavandatud 686 miljonit eurot, millest riigieelarve strateegia kohaselt on kaetud 493 miljonit.
Rail Balticu esimene etapp, mis hõlmab ainult ühte rööpapaari kogu trassi ulatuses, peaks praeguste plaanide kohaselt valmima 2030. aasta lõpuks.