Eestis on sel nädalal börsielektri päeva keskmine hind olnud mõlemal päeval üle 300 euro, mis on viimase kahe aasta kõrgeim hind. Tavapäratult on sama kõrge olnud hind ka Soomes. Sama tavapäratu on seegi, et eelmisel nädalal oli mitmel puhul Lätis ja Leedus elektri hind madalam kui Eestis ja Soomes.
Praeguste hinnatippude taga on klassikaline talvine ilmakombinatsioon: külm ilm tõstab tarbimist, samal ajal kui tuuletootmine on piirkonnas nõrk, ütles Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.
“Kui odavamad energiaallikad – tuul, osaliselt ka hüdroelekter ning import – ei kata vajadust, kujuneb turuhind nende jaamade järgi, mis tiputundidel puudujäägi ära katavad. Tippudes näeme sageli, et hinnataset kujundavad just kallimad reguleeritavad jaamad ja lühiajalised paindlikkusteenused. Näiteks gaasijaamad, teatud tingimustel ka vanemad põlevkiviplokid või muud reservlahendused,” lausus Nõu.
Ka Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi ütles, et peamiseks elektrihinna mõjutajaks on ilm ning seetõttu suurenenud tarbimise katmiseks lülituvad turule kallimad, fossiilkütustel töötavad jaamad, mis viivad hinna üles.
Näiteks Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Poweri põlevkivijaamad pole ent olnud täismahus töös, kuigi suur tarbimine ja elektri hind seda soosib. Veel esmaspäeva pärastlõunal oli Enefiti elektrijaamades rikete tõttu turult väljas pea 640 megavati eest tootmisvõimsust.
Esmaspäeva õhtul tuli turule tagasi 185-megavatine Eesti elektrijaama 8. plokk, mille remont pidi algselt kestma 6. veebruarini, kuid mis saadi varem töökorda.
Auvere elektrijaam, mille võimsus on 270 megavatti, peaks praeguse seisuga samuti tööle hakkama veidi varem, kui prognoositi: 10. veebruari asemel peaks Auvere turule naasma 8. veebruarist.
Enefit Poweri juhitavatest võimsustest olid esmaspäeval töökorras ja tegid elektribörsile pakkumisi Balti elektrijaama 11. plokk ning Eesti elektrijaama 4. ja 5. plokk.
Eesti elektrijaama 3. ja 6. plokk tegid samuti pakkumisi, kuid mõlemad ainult ühe katlaga, sest teises katlas tekkis vastavalt ülekuumendi rike ja leke. Kahe katla peale oli turult võimsust väljas 183 megavatti.
Enefit Poweri Auvere elektrijaam. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR
Vanad põlevkivijaamad ei kannata pidevat käivitamist
Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo ütles ERR-ile, et silmas tuleb pidada, et Eesti elektrijaam on ehitatud 1960-ndate lõpus ning vaatamata moderniseerimistele pärineb põhiosa seadmetest sellest ajast, olles riketele altimad kui moodsad elektrijaamad.
Pajo märkis, et püsikoormuse katmiseks mõeldud vanad põlevkiviplokid on disainitud töötama pikalt ja püsivalt ega sobitu hästi tänapäevasele elektriturule, kus peavad olema valmis kiiresti reageerima.
“Käivitamine on vanale elektrijaamale märkimisväärselt suur koormus, mille käigus varem tekkinud puudused võimenduvad ning suurendavad rikete ohtu,” ütles ta.
Rikete ennetamine ja prognoosimine pole aga alati võimalik, isegi kui soojemal ajal seadmeid hooldatakse ja remonditakse, märkis Pajo.
“Kuigi teeme nii-öelda hooajavälisel ajal seadmetele hooldusi ja remonte, siis mõningatest riketest saame teada vaid töö käigus ja neid ei ole võimalik ette näha. Seega langeb nende tuvastamine ja kõrvaldamine perioodile, kus ploki vastu on turul suur nõudlus.
Seega pääsevad Eesti Energia põlevkivijaamad külmade ilmade ja suure elektritarbimise ajal turule, kuid on paraku ka aeg, mil kõige rohkem rikkeid tekib ja tootmisüksusi ajutiselt tööst välja langeb.
Tuulegeneraator. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Tuulega on keerulised lood
Eestiga sama kõrgete hindadega on hädas Soome, kus meedias põhjendatakse tavapäratult kalliks muutunud elektrit lisaks suurele tarbimisele peamiselt tuuleenergia vähese toodanguga: tuult on vähe ja probleemiks on olnud tuulikute labade külmumine.
Eestis oli esmaspäeval, mil päeva keskmine hind elektril oli 315 eurot megavatt-tunnist ehk 31,5 senti kilovatt-tunnist, Eleringi andmetel tuuleenergia toodang vähemalt õhtutundidel (kella seitsmest kümneni) 500 megavati juures ehk igati korralik toodang. Teisipäeva päeval oli toodang väiksem, jäädes 300 ja 400 megavati vahele.
Nõu märkis, et üksikute tundide tugev tuul Eestis aitab kindlasti, kuid elektri hind sõltub laiemast piirkondlikust pildist ehk eeskätt sellest, mis toimub Soomes ja Rootsis ning kui palju odavat tootmist on saadaval.
“Tuuletootmise nõrkus on Soome puhul praegu tõesti üks (kõrge hinna) keskseid põhjuseid, sest tuule osakaal tootmises on suur ja muutus tuules annab hinnale kiire mõju. Kui tuul jääb ära, olgu vähese tuule või labade jäätumise tõttu, tuleb puudujääk katta kallimate allikatega ning see kandub otse hinna sisse,” lausus Nõu.
Kui suured baasvõimsused, näiteks tuumajaamad, töötavad plaanipäraselt ja riikidevahelised ühendused on töös, siis jääbki peamiseks hinnatõukeks kombinatsioon: kõrge tarbimine pluss vähe tuult pluss vajadus kallima paindliku tootmise järele, ütles Nõu.
Hõbejõgi aga polnud täiesti nõus, et kõrge hinna taga on peamiselt tuuleenergia vähesus.
“Arvestades, et nädalavahetusel ja nädala alguses ulatus Soome tuuletoodang kohati 5000 megavatini, siis ei saa öelda, et tuulikute jäätumine nüüd kõrge hinna peamine põhjus oleks. Ka Baltikumis kattis tuuleenergia jaanuaris olenemata näiliselt kesistest tuuleoludest ligikaudu viiendiku kogu tarbimisest. Kogu elektritootmisest moodustas tuuleenergia Baltikumis umbes 30 protsenti,” märkis ta.
Ka Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv märkis, et kuigi ilm võib tunduda väljas liikudes tuulevaikne, siis paarisaja meetri kõrgusel töötavad tuulikud toodavad siiski märkimisväärsel hulgal elektrit.
“Jaanuari keskmine Eesti tuuleparkide tootmisvõimsus oli 138 megavatti. Kui tuuleparke oleks tänasest neli korda rohkem suudaks nende toodang kuhjaga tasa teha Auvere elektrijaamast puudu jäänud toodangu,” ütles ta.
Soome ja Baltimaade tarbimine on tipus, süsteem defitsiidis
Et ilm on külm kogu regioonis, on sama lugu ka tarbimisega. Hõbejõgi märkis, et Baltimaade tarbimine on praegu kokku 5000 megavatti, Soomes, kus jaanuaris püstitati uusi rekordeid, on see kohati isegi üle 15 000 megavati.
Võimsad elektriühendused riikide vahel tähendavad seda, et elektrihinnad ühtlustuvad. Kui tavapäraselt on see nii Baltimaade peale, siis Eesti on viimased kaks päeva püsinud samas hinnatsoonis Soomega. Ja kui tavapäraselt on elektri hind Soomes soodsam, siis pikema külmaperioodiga langeb ka sealne elektrisüsteem defitsiiti ehk tarbimine on suurem kui tootmine.
“Kui tootmisvõimsuste puuduse tõttu on pakkumist turul vähe, siis suure tarbimise korral lähevad ka hinnad üles. Eesti tarbimine sõltus 2025. aastal ligi 40 protsenti ulatuses importelektris, Baltimaade tasemel kattis import üle veerandi tarbimisest. Pikema külmaperioodi korral on ka Soome süsteem defitsiidis, seega importelekter meid kõrgetest hindadest ei päästa,” märkis Hõbejõgi.
Kui Soomes on tuul nõrk, siis just Soome suur turumaht tõmbab hinnataset üles ja kohalik paranemine Baltikumis ei pruugi seda piisavalt kompenseerida, ütles Nõu.
“Lisaks on kõrgete tiputundide juures sageli näha, et päevasisene turg ja bilansihinnad võivad samadel tundidel liikuda märksa madalamale kui eelnevalt prognoositud päev-ette turuhind. See viitab, et oma rolli mängib ka tarbimise-tootmise prognooside ebatäpsus ja paindlikkuse hind süsteemi tasakaalustamisel,” lausus Nõu.
Gaasivarude vähesus tõstab ka elektri hinda
Pika külmaperioodi tõttu on ka Euroopa gaasivarud oodatust kiiremini vähenenud ning see tõstab gaasi hinda. Gaasi hinnatõus mõjutab omakorda elektrihinda, kuivõrd gaasijaamad moodustavad praegusel ajal olulise osa piirkonna elektritoodangust, ütles Hõbejõgi.
Gaasi hind Hollandi gaasibörsil TTF hakkas tõusma peale 8. jaanuari, mil hind oli 27 eurot megavatt-tunni kohta. Kahe nädalaga jõudis hind 40 euro juurde, kuid on nüüdseks taas langemas: teisipäeval oli megavatt-tunni hind veidi üle 32 euro.
Elengeri juhatuse liige Margus Kaasik kirjutas ERR-is ilmunud arvamusloos, et gaasitarbimine oli jaanuaris aastatagusega võrreldes umbes 55 protsenti suurem ning jõudis viimaste aastate rekordtaseme lähedale.
“Teistes Balti riikides ja Soomes oli gaasitarbimine rekordtasemel ning kasvud olid veelgi suuremad, sest seal kasutatakse arvestatavat osa gaasist ka elektri tootmiseks,” märkis ta.
Eestis ulatus gaasi tipuvõimsus 1612 megavatini ehk samasse suurusjärku elektrisüsteemi tipuga, ütles Kaasik. “See kõrvutus on oluline, kuna külma ilma korral on gaas ja elekter mõlemad kriitilised. Kui tiputundidel ei jätku juhitavat võimsust ega paindlikkust, muutub hind kiiresti kõrgeks ja süsteemi töökindlus pingestub,” lisas ta.
Eestis on esmaspäeval ja teisipäeval tiputarbimine ulatunud pea 1600 megavatini. Tootmine ulatus esmaspäeval Eestis parimal hetkel pea 1450 megavatini, teisipäeval aga vaid veidi üle 1200 megavati. Mõlemal päeval ulatus tarbimine ja tootmine enamikul tundidel üle prognoositu.
Kolmapäeval elektri hind veidi langeb, olles nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka Leedus päeva keskmisena napilt alla 200 euro megavati kohta.
valgustid Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR