Maja läheb pimedaks, masinad paremal juhul seiskuvad, halvimal juhul purunevad, töötajad istuvad jõude. Nii kirjeldavad Rae tehnopargis asuvad ettevõtjad eelmist aastat, kus neid tabas pikem elektrikatkestus lausa viiel korral ning kahjusid võis rahas mõõta sadades tuhandetes, selgub seekordses “Impulsis”.
Tallinna külje all asuv Saku Metall on rohkem kui 30-aastase ajalooga tööstusettevõtte, mis toodab uksi ja valmistab allhanke korras näiteks hiigelsuuri lifte. Kui olete sõitnud Stockholmis metrooga, siis võisid teie nina all avaneda just Rae vallas Lehmja külas valmistatud uksed.
Linnulennult 500 meetri kaugusel asub teine suur ettevõtte – Smartpost. Just sellel sorteerimisliinil alustab saadetis usinate töömesilaste abiga teekonda õige pakiautomaadi suunas.
Ettevõttete juhid kirjeldavad, kuidas eelmise aasta jooksul läks Rae tehnopark pimedaks mitte korra või paar, vaid koguni viiel korral. Juuni keskel läks vool ära lausa kahel järjestikusel päeval. Korduvalt oli rikke põhjuseks lühis ja ühel juhul kaabli rike või purunemine, korra ka masti murdumine.
“Tundub, et põhjused kõik erinevad, aga kui nad juhtuvad neli tükki kahe kuu jooksul ja kaks nendest põhimõtteliselt kaks päeva järjest, siis kindlasti see usaldust ei tekita,” tõdes Smartposti Baltikumi infrastruktuuri ja automatiseerimise juht Erich Jeerik.
Saku Metalli Grupi juht Kristiine Kadak avaldas ettevõtte nimel arvamust, et juhtunu on seotud Rail Balticu ehitusega. “Praegu talvel õnneks ei ole olnud ühtegi katkestust. Võib-olla see hakkab kõik kevadel uuesti korduma, kuna see ehitus siin ikkagi kestab,” lisas Kadak.
Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar sõnas, et vaadates rikkepõhjuseid ja rikete arvu üle Eesti, siis 30-40 protsenti kõikidest riketest on tingitud ilmastikuoludest. “2025. aasta juuni, juuli, august on üks viimaste aastate äikselisemaid perioode Eestis. Äike lööb elektriliinidesse, see võib kaasa tuua rikkeid. Taolised rikked olid meil sarnaste mustritega üle terve Eesti. See ei ole seotud Rail Baltic tegevustega,” kinnitas Tõnissaar.
Kui Smartpost pääses enda sõnul kõige hullemal juhul kolmetunnise katkestusega, siis Saku Metall oli 16. augustil, tellimuste mõttes kõige kibekiiremal ajal, elektrita 11 tundi. Katkestuse põhjuseks oli plaanilise töö käigus kaabli kahjustamine.
“Neil vist standardvastus alati on kaks tundi. Siis me jääme ootama. Ega meil muud ei olegi teha. Tookord ka me jäime ootama ja ega nad ju ise ei teavita, et kui kaks tundi on täis, et veel läheb aega. Siis me muudkui aga jälle küsime ja lõpuks, kui see kõige pikem katkestus oli, me vist ootasime kuus tundi. Siis ikkagi otsustasime töötajad koju saata ja ka mitte uut vahetust tööle kutsuda,” kirjeldas Kadak Saku Metalli olukorda.
Tõnissaare sõnul ei suudetud esiti kindlasti prognoosida, et katkestus kestab kümme tundi ja 45 minutit. “Nii et kui see selgus tekkis ja teadsime, et viimastele klientidele elektrivarustuse taastamiseks on vaja kaabel remontida, siis kindlasti see uus tähtaeg anti. Ja ma arvan, et see uus tähtaeg ka pidas,” lausus Tõnissaar.
Kadaka sõnul tekitavad taolised juhtumid lootusetuse tunde. “Neid justkui ei huvita ka. Nad vist ei ole teadlikud, kui suurt kahju nad tegelikult põhjustavad ettevõtetele.”
Tosin tundi on katkestuse puhul määrav aeg, sest suveajal kukub just 12 tunnil kell, kui Elektrilevi peab enda klientidele hakkama kahju hüvitama.
“Natuke tundub nagu ebaproportsionaalne, et kuni 12-tunniste katkestuste puhul suvel ja kuni 16 tundi talvel, nad ei vastuta mitte ühegi sendiga. /…/ Ütleme, et kui meie jääks arvega võlgu, siis meil hakkab kohe viivis jooksma. Natuke tundub nagu tasakaalust väljas see suhe,” imestas Kadak.
Tõnissaare kinnitusel on süüdistused taolises kellavaatamises siiski alusetud. “Kui me saame rikkest teada, siis see töö on järjepidev rikke algusest rikke lõpuni ja see rike kõrvaldatakse kõige kiiremal viisil. Meil oli eelmisel aastal ka viis protsenti riketest, mis läksid üle 12 tunni ja nendel riketel me ka oleme klientidel võrgutasusid vähendanud ja tekkinud kahjud hüvitanud,” ütles Elektrilevi esindaja.
Kadaku sõnul arvutas Saku Metall kõige pikema katkestuse järel välja, et kahe tehase kohta ulatus kahju saja tuhande euroni. “See sisaldab siis saamata jäänud tulu, tühja makstud tööjõukulu, kõik need tooted, mis jäänud masinatesse, raisku läinud materjalid, pärast tehnikute kulud,” loetles ta kulusid.
Kadak usub, et kogu tehnopargi kahju kõigi viie rikke peale kokku võib ulatuda isegi miljoni euroni.
Elektrilevist öeldi, et nad mõistavad ettevõtete muret, kuid rõhutati, et üle-eestilises pildis on rikete hulk pea kaks korda väiksem kui kümme aastat tagasi, olles eelmisel aastal veidi üle 11 000. Ühtlasi soovitab Tõnissaar ka ettevõtetel endil enda riske maandada, näiteks generaatorite abil.
“Kas ta kujutab ette ka, mis see maksab, kui me kogu tootmise paneme generaatorite peale? See lihtsalt ei ole majanduslikult mõistlik,” lükkas Kadak taolise soovituse tagasi.
Tõnissaar jääb siiski selle juurde, et Elektrilevi ei ole jätnud ühtegi klienti selles mõttes üksinda, et ei tee midagi. “Elektrilevi on väga palju investeerinud elektrivõrgu töökindlusesse. Kui me räägime Elektrilevi investeeringutest, siis me oleme 2021. aasta 98 miljoni pealt kasvatanud investeeringuid eelmise aasta 180 miljoni euro peale.”
Nii Smartpost kui ka Saku Metall paigaldas siiski eelmise aasta katsumuste järel UPS-seadmed ehk varutoiteallika elektrikatkestuste puhuks, mis tähendas mitmekümnetuhande euro suurust investeeringut.