Kesk-Aasia riigid on alustanud Maailmapanga toetusel tegevuskava oma energiasüsteemide ühendamiseks, millega Venemaa võib kaotada sealse energiaturu, öeldakse Ukraina välisluureteenistuse ülevaates.
Projekti REMIT idee seisneb erinevate tootmistüüpide tasakaalustamises: Kõrgõzstani ja Tadžikistani hüdroelektrijaamade ühendamine Kasahstani, Türkmenistani ja Usbekistani soojuselektrijaamadega ning päikese- ja tuuleelektrijaamadega. Programmi elluviimine võtab plaanide kohaselt aega kümme aastat ja selle kogumaksumus ületab miljardit dollarit, millest 143 miljonit dollarit on juba kaasatud, vahendas väljaanne RBK-Ukraina luureteenistuse (FISU) hinnangut.
Veel paar aastat tagasi püüdis Venemaa FISU hinnangul kehtestada end piirkonnas energiaintegratsiooni peamise koordinaatorina. Euraasia majandusliidu (EAEU) kaudu edendas ta oma projekti Kesk-Aasia ühise energiakeskuse loomiseks. Kuid sõda Ukraina vastu, karmid sanktsioonid ning Venemaa ja Valgevene tehnoloogiline mahajäämus on need plaanid sisuliselt külmutanud – 2025. aastaks kavandatud tööde algus on edasi lükatud vähemalt 2027. aastani.
EAEU majanduskomisjoni energia ja infrastruktuuri valdkonna juht, Kõrgõzstani esimene asepeaminister Arzybek Kozhoshev tunnistas, et isegi 2030. aasta võib olla vaid võrdlusalus, mitte tegelik keskuse käivitamise kuupäev. Peamised probleemid on täieõigusliku gaasituru puudumine Venemaal ning osalevate riikide reeglite ja määruste suured lahknevused. Seetõttu on Venemaa energiaprojekti väljavaated endiselt ebaselged, tõdes Ukraina välisluure.
“Selle taustal on REMIT-algatus pragmaatilisem ja institutsiooniliselt usaldusväärsem,” lisati Ukraina luure hinnangus.
Maailmapanga hinnangul võib REMIT tuua piirkonnale 2050. aastaks kuni 15 miljardit dollarit majanduslikku kasu, saades Kesk-Aasia üheks suurimaks läbimurdeks taristuehitamise valdkonnas viimastel aastakümnetel.
RBK-Ukraina meenutas ka Hiina püüdlusi Venemaad Kesk-Aasiast välja tõrjuda.
Hiina president Xi Jinping avalikustas suurejoonelise Kesk-Aasia arengukava, mis hõlmab valdkondi alates infrastruktuuri ehitamisest kuni kaubanduse laiendamiseni, võttes endale uue juhtrolli piirkonnas, mis on traditsiooniliselt olnud Venemaa mõjusfääris.
Hiina on valmis koordineerima arengustrateegiaid Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistaniga ning edendama kõigi nende moderniseerimist.
Pikemas perspektiivis toetab Hiina rahvusvahelise transpordikoridori ehitamist üle Kaspia mere ja tugevdab Hiina-Euroopa kaubarongide sõlmpunktide ehitust, ütles Xi.